G kiirustest Tallinnas: miks tulemused kõiguvad?

Kui G kiirustest Tallinnas näitab kord väga head, kord märksa nõrgemat tulemust, ei tähenda see alati, et ühendus oleks püsivalt halb. Kiiruskatse mõjutavad Wi-Fi kvaliteet, ruuteri seisukord, koduvõrgu koormus, testiserveri asukoht, kasutatav seade ning ka see, kas ühendus tuleb valguskaabli, kaabli või DSL-i kaudu. Sama liin võib eri hetkel anda erineva allalaadimis- ja üleslaadimiskiiruse, samuti võib muutuda latency, jitter ja packet loss.

Mida kõikuva kiirustesti tulemus tegelikult näitab?

Kiirustesti eesmärk on anda hetkepilt ühenduse seisust, mitte lubada alati ühesugust tulemust. Kui allalaadimine on ühel korral 400 Mbit/s ja järgmisel 250 Mbit/s, siis võib põhjus olla testimise hetkes, koduvõrgus või operaatori võrgus. Sama kehtib pingi ja jitteri kohta: need ei näita ainult kiirust, vaid ka ühenduse stabiilsust.

Wi-Fi häired ja nõrk signaal

Üks sagedasemaid põhjuseid on Wi-Fi, mitte internetiühendus ise. Kui seade on ruuterist kaugel, seinad on paksud või samas piirkonnas töötab palju teisi võrke, langeb tegelik läbilaskevõime kiiresti. 2.4 GHz sagedus ulatub küll kaugemale, kuid on häiretele tundlikum; 5 GHz annab sageli parema kiiruse, kuid väiksema leviala.

Ruuteri, modemi või koduvõrgu piirangud

Kui ruuter on vana, kuumeneb üle või ei toeta sinu ühenduse tegelikku läbilaskevõimet, jääb kiirus testis madalamaks ka siis, kui operaatori liin ise on korras. Sama juhtub siis, kui modem ja ruuter töötavad ebastabiilselt või kui kodus on palju seadmeid, mis jagavad sama ühendust.

Operaatori võrk ja tipptunni koormus

Kaabli- ja valguskaabliühendused võivad tipptunnil kõiguda, kui võrk on piirkonnas ajutiselt koormatud. Tallinnas võib see olla märgatav eriti õhtuti, kui paljud kasutajad teevad samal ajal voogedastust, mängivad või laadivad suuri faile. DSL-ühenduse puhul on kõikumine sageli veel tundlikum, sest liini kvaliteet sõltub rohkem kaugusest ja vaskkaabli seisukorrast.

Seade, brauser ja taustategevused

Kiirustesti tulemust mõjutab ka arvuti, telefon või brauser. Kui taustal toimuvad pilvesünkroonimine, süsteemivärskendused, videokõned või suur allalaadimine, jagab seade ühendust mitme töö vahel. Vanem protsessor, piiratud võrgukaart või vigane draiver võib samuti kiiruskatset moonutada.

Testiserver ja mõõtmismeetod

Mõõtmistulemused muutuvad ka siis, kui valitud testiserver asub teisest linnast või kui rakendus kasutab teistsugust mõõtemetoodikat. Lähem server annab sageli parema pildi latentsusest ja stabiilsusest, samal ajal kui kaugem server võib näidata madalamat kiirust või kõrgemat pingi. Üks test ei ole piisav lõplikuks järelduseks.

Kuidas probleemi täpselt hinnata?

Kiire kontroll

• Tee test võimalusel võrgukaabliga, mitte Wi-Fi kaudu.
• Võrdle tulemust 2.4 GHz ja 5 GHz Wi-Fi võrgus.
• Sulge taustal töötavad rakendused ja katkesta suured allalaadimised.
• Testi samal seadmel mitu korda eri kellaaegadel.
• Kontrolli, kas ping, jitter ja packet loss muutuvad koos kiirusega.

Mida tulemuste juures võrrelda

1. Kas allalaadimine ja üleslaadimine kõiguvad võrdselt või ainult üks neist?
2. Kas probleem tekib ainult Wi-Fi-s või ka kaabliga?
3. Kas tulemus halveneb õhtuti või püsib kogu päeva jooksul?
4. Kas sama ühendus käitub eri seadmetes erinevalt?

Kuidas kiirustesti tulemusi parandada?

Kui probleem on Wi-Fi-s, liigu ruuterile lähemale, kasuta 5 GHz võrku või paiguta ruuter avatumasse kohta. Kui ruuter on vana, tasub kontrollida, kas see toetab sinu ühenduse tegelikku kiirust ja kas püsivara on ajakohane. Kui kaabliga test näitab samuti nõrka tulemust, on mõistlik pöörduda operaatori poole ja kirjeldada täpselt, millal probleem ilmneb ning milline on testitulemus eri seadmetes.

Hea tava on teha mõõtmisi samades tingimustes: sama seade, sama testiserver, sama ühendusviis. Nii on näha, kas kõikumine tuleb kodusest võrgust, ruuterist või teenusepakkuja võrgust. Kui kasutad valguskaablit, kaablit või DSL-i, aitab selline võrdlus mõista, kas piirang on tehnoloogiapõhine või kõrvaldatav seadme ja koduvõrgu tasemel.

Kokkuvõte

G kiirustest Tallinnas ei kõigu tavaliselt üheainsa põhjuse tõttu. Kõige sagedamini mõjutavad tulemust Wi-Fi häired, ruuteri seisukord, koduvõrgu koormus, operaatori tipptunni kasutus ning testimise viis. Kui mõõdad süsteemselt ja võrdled kaablit, Wi-Fi-d, pingi, jitterit ja packet loss'i, saad kiiresti aru, kus kitsaskoht tegelikult asub.