Miks interneti kiiruse tester näitab liiga väikest kiirust?

Mida interneti kiiruse tester tegelikult mõõdab?

Interneti kiiruse tester hindab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Tulemus ei näita ainult operaatori võrgu võimekust, vaid sõltub ka kasutatavast seadmest, ruuterist, Wi-Fi ühendusest, testserverist ja testi ajal toimuvast võrguliiklusest.

Kui lepingus lubatud kiirus ja mõõdetud tulemus erinevad, tuleb esmalt kindlaks teha, kas probleem esineb kogu ühenduses või ainult ühes seadmes. Üksik mõõtmine ei pruugi olla piisav, sest võrgu koormus ja testserveri kaugus võivad tulemust muuta.

Levinud nähtus: kiirus kõigub või jääb oodatust väiksemaks

Kiirus võib olla hommikul hea, kuid õhtul märgatavalt väiksem. Samuti võib allalaadimine toimida hästi, samal ajal kui üleslaadimine, videokõned või mängude latentsus on häiritud. Selline erinevus aitab põhjust täpsemalt hinnata.

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Ruuterist kaugel asuv seade, paksud seinad ja naabervõrkude häired vähendavad Wi-Fi tegelikku kiirust. Eriti sageli tekib probleem 2,4 GHz sagedusalas, kus levi on pikem, kuid kanalid võivad olla ülekoormatud.

Teised seadmed kasutavad ühendust

Videostriiming, pilvesünkroonimine, mängude uuendused ja varukoopiad võivad internetiühenduse ribalaiust jagada. Kui mitu seadet laadivad samal ajal andmeid alla või üles, näitab tester üksiku seadme jaoks väiksemat tulemust.

Ruuter või modem piirab ühendust

Vananenud ruuter, ülekuumenemine, aegunud tarkvara või ebapiisavad võrgupordid võivad takistada kiirema ühenduse kasutamist. Mõnel seadmel ei ole piisavalt võimsust, et hallata paljusid ühendatud seadmeid või suurt liikluskoormust.

Seade ise ei suuda tellitud kiirust kasutada

Vana sülearvuti, nõrk Wi-Fi adapter, taustal töötavad rakendused või energiasäästurežiim võivad mõõtetulemust vähendada. Ka brauseri laiendused ja pahavara võivad mõjutada testi või üldist võrgu kasutust.

Operaatori võrgus või liinil on probleem

Kaabli-, DSL- või fiiberühenduse häire, liini halb kvaliteet, hooldustöö või operaatori võrgu ülekoormus võib mõjutada kõiki koduseid seadmeid. Kui juhtmega testid annavad eri aegadel püsivalt väikese tulemuse, võib põhjus olla ühenduses väljaspool koduvõrku.

Testserver või testi tingimused moonutavad tulemust

Kaugel asuv või suure koormusega testserver ei pruugi näidata sinu ühenduse tegelikku maksimumi. VPN, puhverserver ja turvatarkvara võivad samuti lisada viivitust või vähendada läbilaskevõimet.

Kuidas testi teha nii, et tulemus oleks usaldusväärne?

1. Ühenda arvuti võimalusel Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge.
2. Sulge voogedastus, pilvesünkroonimine, mängude uuendused ja muud suure liiklusega rakendused.
3. Peata VPN ning vali testserver, mis asub sinu piirkonnale võimalikult lähedal.
4. Tee kolm mõõtmist eri kellaaegadel, näiteks hommikul, pärastlõunal ja õhtul.
5. Salvesta allalaadimiskiiruse, üleslaadimiskiiruse ja latentsuse tulemused.

Kui juhtmega test on korras, kuid Wi-Fi tulemus halb, on probleem tõenäoliselt koduses traadita võrgus. Kui mõlemad tulemused on madalad mitmes seadmes, tasub uurida ruuterit, modemit või operaatori ühendust.

Kuidas eristada Wi-Fi, seadme ja operaatori probleemi?

Alusta võrdlusest. Tee sama test vähemalt kahe seadmega ja kasuta ühel neist Etherneti kaablit. Kui ainult üks seade on aeglane, keskendu selle võrguadapterile, tarkvarale ja seadetele. Kui kõik seadmed on aeglased ainult Wi-Fi kaudu, kontrolli ruuteri asukohta, sagedusala ja kanalite koormust.

Kui kaabliga ühendatud seadmed näitavad eri aegadel järjepidevalt väikest kiirust, kontrolli esmalt modemi märgutulesid ja ühenduskaableid. Seejärel vaata operaatori iseteenindusest võimalikke katkestusi või võta ühendust toega. Maini mõõtmiste kellaaegu, kasutatud ühendusviisi ning allalaadimis- ja üleslaadimistulemusi.

Praktilised viisid internetiühenduse parandamiseks

• Paiguta ruuter avatud ja võimalikult kesksele kohale, mitte kappi või põrandale.
• Kasuta 5 GHz või uuemat Wi-Fi sagedusala, kui seade on ruuterile lähedal.
• Uuenda ruuteri püsivara, arvuti võrgudraiverit ja seadmete tarkvara.
• Kasuta kiire ühenduse korral kvaliteetset Etherneti kaablit ja gigabitiseid porte.
• Piira suurte failide sünkroonimist ning kontrolli ruuteri liiklus- või vanemliku kontrolli seadeid.
• Kui kodu on suur või seinad summutavad signaali, kaalu korralikult paigutatud mesh-süsteemi.

Ära võrdle ainult allalaadimiskiirust. Videokõnede ja võrgumängude jaoks on oluline ka madal latentsus, väike värin ehk jitter ja vähene paketikadu. Kiirustesti tulemuse kõrval tasub hinnata, kas ühendus on stabiilne just nende tegevuste ajal, mille jaoks internetti kasutad.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui probleem kordub mitmes seadmes, püsib ka Etherneti kaudu ja ei sõltu ainult ühest Wi-Fi asukohast. Samuti tasub abi küsida siis, kui esineb katkestusi, modem kaotab ühenduse või üleslaadimiskiirus on ebatavaliselt madal.

Enne pöördumist koosta lühike ülevaade: testi kuupäev ja kellaaeg, kasutatud seade, ühendusviis, testserver ning tulemused. Nii saab operaator paremini hinnata, kas põhjus on koduses võrgus, liinis või tema enda infrastruktuuris. Täiendavaid juhiseid võib leida ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebist.

Kontrollnimekiri enne järelduste tegemist

• Kas test tehti Etherneti või Wi-Fi kaudu?
• Kas teised seadmed kasutasid samal ajal ühendust?
• Kas tulemus kordus mitmel katsel ja eri kellaaegadel?
• Kas aeglane on ainult üks seade või kogu koduvõrk?
• Kas allalaadimiskiiruse kõrval on korras ka üleslaadimine ja latentsus?
• Kas ruuter, modem ja võrgukaablid toetavad kasutatavat ühendust?

Selline järjestikune kontroll aitab vältida vale järeldust, et aeglase tulemuse põhjus on alati operaator. Samal ajal annab see piisavalt infot, et probleem kiiresti õige osapooleni viia.