Interneti testi leht näitab aeglast kiirust: põhjused ja lahendused

Kui interneti testi leht näitab oodatust väiksemat allalaadimis- või üleslaadimiskiirust, ei tähenda see alati, et teenusepakkuja ühendus on rikkis. Tulemust võivad mõjutada Wi-Fi, ruuter, testseade, võrgu koormus, latentsus, värin ja paketikaotus. Usaldusväärse järelduse tegemiseks tuleb esmalt eristada, kas probleem esineb kogu koduvõrgus või ainult ühes seadmes.

Mida interneti testi tulemus tegelikult näitab?

Allalaadimiskiirus kirjeldab, kui kiiresti andmed jõuavad internetist seadmesse. Üleslaadimiskiirus näitab vastupidist suunda. Latentsus mõõdab viivitust, värin kirjeldab viivituse kõikumist ja paketikaotus näitab, kas osa andmetest ei jõua sihtkohta. Videokõnede ja võrgumängude puhul võivad latentsus ning paketikaotus olla olulisemad kui üksnes suur allalaadimiskiirus.

Testi tulemust tuleb võrrelda oma internetipaketiga, kuid tulemust ei ole mõistlik käsitleda absoluutse garantiina. Mõõtmine sõltub serverist, ühenduse viisist ja sellest, kui palju võrku samal ajal kasutatakse.

Levinud põhjused, miks kiirus on väike

Wi-Fi signaal on nõrk

Ruuteri kaugus, paksud seinad, metallpinnad ja naabervõrkude häired võivad vähendada Wi-Fi kiirust. Eriti sageli tekib probleem kortermajades, kus mitu ruuterit kasutavad samu sageduskanaleid. Kui juhtmega ühendus on kiire, kuid Wi-Fi kaudu tehtud test aeglane, on tõenäoline põhjus traadita võrgus.

Ruuter või modem on üle koormatud

Vanem või ebapiisava jõudlusega ruuter võib aeglustuda, kui korraga kasutatakse voogedastust, pilveteenuseid, videokõnesid ja mitut nutiseadet. Samuti võivad pika tööaja jooksul tekkida tarkvaraprobleemid. Ruuteri taaskäivitamine võib anda ajutise tulemuse, kuid korduv häire viitab vajadusele kontrollida seadme seadeid või vanust.

Taustal toimub suur andmeedastus

Operatsioonisüsteemi uuendused, pilvesünkroonimine, varundamine ja videote üleslaadimine kasutavad ühenduse mahtu ka siis, kui kasutaja neid aktiivselt ei jälgi. Eriti mõjutab see üleslaadimiskiirust, mis võib omakorda halvendada videokõnede ja mängude toimimist.

Testseade või ühendusviis piirab tulemust

Telefon või vanem sülearvuti ei pruugi toetada ruuteri või fiiberühenduse maksimaalset kiirust. Piirang võib tulla ka vanast võrgukaablist, aeglasest Wi-Fi standardist või seadme võrgukaardist. Seetõttu ei saa ühe seadme tulemust automaatselt pidada kogu ühenduse näitajaks.

Teenusepakkuja võrk on ajutiselt koormatud

Õhtusel tipptunnil võib piirkonna või teenusepakkuja võrgu koormus olla suurem kui päeval. See võib mõjutada kaabel- ja DSL-ühendust ning mõnel juhul muid juurdepääsuvõrke. Kui kiirus langeb regulaarselt samal ajal ja juhtmega test kinnitab erinevust, tasub probleem operaatorile edastada.

Ühenduse liinil esineb häireid

DSL- või kaabelühenduse puhul võivad tulemusi mõjutada liini kvaliteet, pistikud, jagurid ja füüsilised kahjustused. Fiiberühenduse korral võivad probleemid olla seotud terminalseadme, optilise ühenduse või teenusepakkuja võrguga. Korduv paketikaotus ja ebastabiilne latentsus viitavad pigem ühenduse kvaliteediprobleemile kui tavapärasele Wi-Fi aeglusele.

Kuidas probleemi põhjust kindlaks teha?

1. Peata testimise ajaks videostriimid, mängude allalaadimised, pilvesünkroonimine ja muud suure liiklusega tegevused.
2. Ühenda arvuti ruuteriga võrgukaabli kaudu ning tee mitu testi samas interneti testi lehes.
3. Korda mõõtmist eri kellaaegadel, näiteks päeval ja õhtusel tipptunnil.
4. Võrdle juhtmega tulemust Wi-Fi tulemusega samas ruumis ja ruuterist kaugemal.
5. Kontrolli lisaks allalaadimisele üleslaadimist, latentsust, värinat ja paketikaotust.
6. Testi vähemalt kahe seadmega, et välistada ühe arvuti või telefoni piirangud.

Kui juhtmega ühendus on stabiilne, kuid Wi-Fi tulemus halb, keskendu koduvõrgule. Kui kiirus on väike kõigis seadmetes ja eri ühendusviisidega, võib põhjus olla modemis, liinis või teenusepakkuja võrgus.

Kuidas interneti kiirust parandada?

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, mitte kappi või põrandale.
• Kasuta võimalusel 5 GHz või uuemat Wi-Fi sagedust lähedal asuvate seadmetega ning vali 2,4 GHz sagedus kaugemal asuvate seadmete jaoks.
• Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli, kas seadme tootja soovitab kanalite või turvaseadete muudatusi.
• Kasuta oluliste seadmete, näiteks lauaarvuti või teleri puhul võrgukaablit.
• Peata suure liiklusega taustategevused ja vaata üle, millised seadmed võrku kasutavad.
• Kui elamises on palju ruume või paksud seinad, kaalu sobivalt paigaldatud pääsupunkti või Wi-Fi võrgusüsteemi.

Millal pöörduda teenusepakkuja poole?

Võta teenusepakkujaga ühendust, kui juhtmega tehtud korduvad testid jäävad püsivalt madalaks, ühendus katkeb, paketikaotus on märgatav või probleem esineb kõigil seadmetel. Saada operaatorile testide kuupäevad, kellaajad, ühenduse viis, tulemused ning teave modemi või ruuteri kohta. Nii on lihtsam eristada koduvõrgu probleemi liini või teenusepakkuja võrgu häirest.

Üksik madal tulemus ei pruugi veel näidata riket. Usaldusväärsem hinnang põhineb mitmel mõõtmisel, eri kellaaegadel ja võimalusel otse võrgukaabliga. Vajadusel kasuta interneti kiiruse testi ning võrdle tulemusi sama meetodiga.