WiFi-võrgu kiiruse test on aeglane: põhjused ja lahendused

Mida aeglane WiFi-võrgu kiiruse test tähendab?

WiFi-võrgu kiiruse test mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust ehk ping’i, värinat ehk jitter’it ja paketikadu. Aeglane tulemus võib väljenduda veebilehtede venimises, videokõnede katkemises, puhverdamises või aeglases failiedastuses. Oluline on eristada WiFi kiirust internetiühenduse tegelikust kiirusest: kaabli kaudu modemisse või ruuterisse ühendatud arvuti võib näidata oluliselt paremat tulemust kui sama seade juhtmevabalt.

Usaldusväärse tulemuse saamiseks peata enne testi suuremad allalaadimised, pilvevarundus, mängude uuendused ja videostriimid. Tee mitu mõõtmist eri kellaaegadel ning võimalusel samas seadmes nii WiFi kui ka Etherneti kaabliga. Nii saad teada, kas piirang tekib operaatori ühenduses või koduses WiFi-võrgus.

Kuidas probleemi õigesti kindlaks teha?

1. Ühenda arvuti võimalusel Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge ja tee kiirustest.
2. Tee sama test WiFi kaudu ruuteri lähedal, eelistatavalt samas seadmes.
3. Korda testi ruumides, kus ühendus tundub nõrk.
4. Kontrolli, kas tulemused halvenevad õhtul või ainult siis, kui mitu seadet võrku kasutab.
5. Vaata lisaks kiirusele ping’i, jitter’it ja paketikadu, eriti videokõnede ja võrgumängude korral.

Kui kaabliga mõõdetud kiirus jääb püsivalt oluliselt alla teenuse eeldatava taseme, tasub kontrollida modemit, ühenduse tüüpi ja võtta ühendust oma operaatoriga. Kui kaablitesti tulemus on hea, kuid WiFi-test halb, tuleb tähelepanu suunata ruuterile, levile ja raadiosageduste häiretele.

Levinud põhjused, miks WiFi kiirus on madal

Ruuter asub vales kohas

WiFi signaali nõrgestavad betoonseinad, metallpinnad, põrandad, peeglid ja suuremad kodumasinad. Kui ruuter on kapis, põrandal, välisseina ääres või teleri taga, jõuab signaal kaugematesse ruumidesse nõrgalt. Nõrk signaal ei vähenda ainult allalaadimiskiirust, vaid võib tõsta ka latentsust ja paketikadu.

2,4 GHz sagedusala on üle koormatud

2,4 GHz WiFi levib hästi läbi seinte, kuid seda kasutavad sageli naabervõrgud, Bluetooth-seadmed, juhtmevabad lisaseadmed ja mõned kodumasinad. Tiheda asustusega piirkonnas võivad kanalite häired muuta kiiruse ebastabiilseks. Kiirustestis võib see avalduda kõikuvate tulemustena, eriti kortermajades.

5 GHz või 6 GHz signaal ei ulatu piisavalt kaugele

5 GHz ja 6 GHz sagedusalad pakuvad tavaliselt suuremat läbilaskevõimet ja väiksemat häirete riski, kuid nende leviala on lühem. Kui seade asub mitme seina taga, võib see langeda aeglasemale sagedusalale või töötada nõrga signaaliga. Seetõttu ei taga uuem sagedusala automaatselt paremat tulemust igas toas.

Ruuter, modem või seade on vananenud

Vanem WiFi standard, piiratud protsessorivõimsus või ainult 100 Mbit/s võrgupordid võivad piirata ühenduse kiirust. Ka telefon, sülearvuti või tahvelarvuti võib toetada vanemat WiFi versiooni ning olla tegelikuks kitsaskohaks. Kui uus seade saab samas kohas parema tulemuse, ei pruugi ruuter või internetiühendus süüdi olla.

Koduvõrgus toimub samaaegne andmeside

Videostriim, mängukonsooli uuendus, pilvesünkroonimine, turvakaamera üleslaadimine ja mitu videokõnet kasutavad ühist ühenduse läbilaskevõimet. Eriti üleslaadimiskanali täitumine võib suurendada ping’i ja jitter’it kogu võrgus. Sellisel juhul võib kiirustest anda madala või ebaühtlase tulemuse isegi tugeva WiFi signaali korral.

Ruuteri tarkvara või seadistus on probleemne

Pikka aega uuendamata ruuteri püsivara võib sisaldada jõudlus- või turvaprobleeme. Automaatne kanalivalik ei pruugi alati valida kõige vähem häiritud kanalit ning valesti seadistatud külalisvõrk, ribalaiuse piirang või liikluse prioriseerimine võib mõjutada tavakasutust. Mõnikord aitab ajutiselt ka ruuteri ja modemi taaskäivitamine, kuid korduva probleemi puhul tuleb leida algpõhjus.

Kuidas tulemusi tõlgendada?

Allalaadimiskiirus mõjutab eelkõige veebilehtede, videote ja failide vastuvõtmist. Üleslaadimiskiirus on tähtis videokõnede, pilvevarunduse ja failide saatmise puhul. Madal ping on oluline võrgumängudes ja reaalajas suhtluses; kõrge jitter tähendab, et viivitus kõigub. Paketikadu viitab sellele, et osa andmeid ei jõua sihtpunkti ning võib põhjustada katkevat heli, hangumist või ühenduse uuesti saatmist.

Üksik test ei anna täielikku pilti. Kui tulemus on ruuteri kõrval hea, kuid teises toas halb, on tõenäoliselt tegemist leviala probleemiga. Kui kiirus kõigub kõigis ruumides, tasub uurida kanali häireid, võrgu koormust ja ruuteri seisukorda. Kui nii WiFi kui ka kaablitest on kehv, võib põhjus olla modemis, ühendusliinis või operaatori võrgus.

Praktilised soovitused WiFi kiiruse parandamiseks

• Aseta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta.
• Kasuta ruuteri lähedal 5 GHz või võimalusel 6 GHz võrku; kaugemates ruumides testi ka 2,4 GHz võrku.
• Vali vähem koormatud WiFi kanal või kasuta ruuteri automaatset kanalivalikut pärast püsivara uuendamist.
• Uuenda ruuteri püsivara ning taaskäivita modem ja ruuter pärast olulisi seadistuste muudatusi.
• Ühenda statsionaarsed suure liiklusega seadmed, näiteks teler, mängukonsool või tööarvuti, Etherneti kaabliga.
• Piira suuremahulist varundust ja allalaadimist ajal, mil vajad stabiilset videokõnet või mänguühendust.
• Suure või mitmekorruselise kodu puhul kaalu mesh-WiFi süsteemi või õigesti paigutatud pääsupunkte.

Millal võtta ühendust operaatoriga?

Võta operaatoriga ühendust siis, kui kaabliga ühendatud seadmes tehtud korduvad testid on nõrgad, modem kaotab ühenduse, paketikadu esineb ka juhtmega ühenduses või probleem ilmneb järjepidevalt kindlal ajal. Anna kaasa testi kuupäev, kellaaeg, mõõteseade, kaabli- ja WiFi-tulemuste võrdlus ning ping’i, jitter’i ja paketikadu näitajad. Selline info aitab eristada koduvõrgu probleemi ühendusliini või operaatori võrgu rikkest.