Kiiruse testimine: miks üleslaadimine on aeglasem kui allalaadimine?

Mida tähendavad üles- ja allalaadimiskiirus?

Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti jõuavad andmed internetist sinu seadmesse. Seda mõjutavad näiteks veebilehtede avamine, videote vaatamine, failide allalaadimine ja mängude uuendused. Üleslaadimiskiirus näitab, kui kiiresti liiguvad andmed sinu seadmest internetti. See on oluline videokõnede, pilveteenustesse varundamise, failide saatmise ja otseülekannete puhul.

Kiiruse testimisel mõõdetakse tavaliselt ka latentsust, värinat ehk jitterit ja paketikaotust. Tulemuse vaatamiseks võib kasutada interneti kiiruse testi, kuid üksik mõõtmine ei kirjelda alati kogu ühenduse tegelikku kvaliteeti.

Miks on üleslaadimine sageli aeglasem?

Asümmeetriline internetipakett on kõige tavalisem põhjus. Paljud kaabel- ja DSL-ühendused on üles ehitatud nii, et allalaadimiseks on rohkem võrguressurssi kui üleslaadimiseks. Ka mõne valguskaabli paketi puhul võib operaator määrata erinevad alla- ja üleslaadimiskiirused. See ei tähenda automaatselt riket, vaid võib olla paketi tavapärane omadus.

Wi-Fi häired võivad mõjutada üleslaadimist rohkem kui allalaadimist. Ruuteri kaugus, paksud seinad, naabervõrgud, Bluetooth-seadmed ja ülekoormatud 2,4 GHz sagedusala võivad põhjustada kordusülekandeid ning väiksemat tegelikku kiirust.

Ruuteri või modemi koormus võib samuti tulemusi muuta. Kui sama seade haldab korraga mitut ühendust, VPN-i, liikluse prioriseerimist või ulatuslikku koduvõrku, ei pruugi see testserveriga piisavalt kiiresti suhelda.

Taustal toimuvad üleslaadimised vähendavad mõõtetulemust. Pilvevarundus, fotode sünkroonimine, videokõne, turvakaamera või failijagamisprogramm võib kasutada üleslaadimiskanalit ka siis, kui kasutaja seda kohe ei märka.

Võrgu tipptunnid võivad mõjutada ühenduse mõlemat suunda, kuid üleslaadimise erinevus võib olla märgatavam. Kui paljud kliendid kasutavad sama juurdepääsuvõrku, võib ühenduse tegelik läbilaskevõime ja stabiilsus ajutiselt väheneda.

Paketikaod ja ebastabiilne liin võivad üleslaadimise eriti aeglaseks muuta. Kui andmepaketid ei jõua sihtkohta, tuleb neid uuesti saata. Selle tulemusena võib kiirustest näidata väikest üleslaadimiskiirust, kõrget värinat või ebaühtlast tulemust.

Seadme või võrgukaardi piirang on võimalik põhjus juhul, kui test tehakse vanas sülearvutis, telefonis, USB-võrgukaardiga või vigase Etherneti-kaabliga. Riistvara, draiverid ja energiasäästurežiim võivad takistada ühenduse täielikku kasutamist.

Kuidas kindlaks teha, milles probleem seisneb?

1. Võrdle juhtmega ja Wi-Fi ühendust

Ühenda arvuti Etherneti-kaabliga otse ruuteri või modemi külge ning lülita testimise ajaks Wi-Fi võimalusel välja. Kui juhtmega tulemus on selgelt parem, on tõenäoline, et probleem asub Wi-Fi levialas, sagedusalas või ruuteri asukohas.

2. Tee mitu testi eri ajal

Soorita vähemalt kolm mõõtmist hommikul, päeval ja õhtul. Kasuta sama seadet ning võimalusel sama testserverit. Kui üleslaadimiskiirus langeb peamiselt õhtuti, võib põhjus olla operaatori võrgu koormuses. Kui tulemus on kogu aeg väike, tasub kontrollida paketti, koduvõrku ja liini.

3. Kontrolli latentsust ja paketikaotust

Aeglane üleslaadimine koos suure latentsuse, kõrge jitteri või paketikaoga viitab pigem ühenduse ebastabiilsusele kui lihtsalt asümmeetrilisele paketile. Videokõnede ja mängude puhul võib stabiilsus olla olulisem kui maksimaalne kiirus.

4. Vaata teenusepaketi tingimusi

Kontrolli operaatori lepingust või iseteenindusest, milline on sinu paketi eeldatav alla- ja üleslaadimiskiirus. Mõõtetulemust tuleb võrrelda õige paketiga, mitte sümmeetrilise valguskaabliühenduse või teise aadressi tulemusega.

Kuidas parandada üleslaadimiskiirust?

• Kasuta kiiruse testimiseks Etherneti-kaablit, kui see on võimalik.
• Paiguta ruuter kodu keskele, kõrgemale ja eemale metallpindadest ning muudest raadiosaatjatest.
• Proovi 5 GHz Wi-Fi võrku, kui seade ja ruuter seda toetavad; suurema vahemaa korral võib 2,4 GHz siiski stabiilsem olla.
• Peata testimise ajaks pilvesünkroonimine, varundus, videokõned ja muud üleslaadimist kasutavad teenused.
• Uuenda ruuteri püsivara, seadme draivereid ja vajadusel Wi-Fi kanalit.
• Taaskäivita modem ja ruuter vastavalt operaatori juhistele.
• Kui probleem püsib ka juhtmega ühendusel, võta operaatoriga ühendust ning edasta mitu kuupäeva ja kellaaega sisaldavat testitulemust.

Millal on aeglane üleslaadimine normaalne?

Erinevus on tõenäoliselt normaalne, kui sinu internetipakett on asümmeetriline, allalaadimine vastab paketile ning üleslaadimiskiirus on eri aegadel suhteliselt stabiilne. Näiteks võib tavapärane olla, et suure allalaadimiskiirusega kaabel- või DSL-ühendusel on üleslaadimise nimikiirus märgatavalt väiksem.

Probleemile viitavad aga järsud kõikumised, korduv paketikaotus, katkestused, väga kõrge latentsus või olukord, kus ka juhtmega mõõtmine jääb pidevalt paketi eeldatavast tasemest palju madalamale. Sellisel juhul tasub koguda mõõtetulemused ja paluda operaatoril liini ning modemiühendust kontrollida.

Kokkuvõte

Kiiruse testimine üleslaadimise ja allalaadimise võrdlemiseks on kasulik ainult siis, kui testi tingimused on kontrollitud. Aeglasem üleslaadimine võib olla paketi tavapärane omadus, kuid seda võivad põhjustada ka Wi-Fi häired, koduvõrgu koormus, taustarakendused, tipptunni ülekoormus või paketikaod. Alusta juhtmega testist, korda mõõtmisi eri aegadel ning võrdle tulemusi oma operaatori paketi tingimustega.