Miks interneti üleslaadimise kiirus on väike? Põhjused ja lahendused

Mida tähendab aeglane üleslaadimine?

Üleslaadimine ehk upload näitab, kui kiiresti liiguvad andmed sinu seadmest internetti. Seda kasutatakse näiteks videokõnedes, pilvevarunduses, failide saatmisel, otseülekannetes ja koduse serveri kasutamisel. Ühendus võib näida tavakasutuses kiire, sest allalaadimise kiirus on hea, kuid üleslaadimine jääb samal ajal märgatavalt aeglasemaks.

Interneti üleslaadimise mõõtmisel vaadatakse tavaliselt kiirust megabittides sekundis ehk Mbps. Tulemust mõjutavad ka latentsus, värin ehk jitter ja paketikaod. Seetõttu ei piisa alati ainult ühest kiiruse näidust, vaid probleemi tuleb hinnata eri aegadel ja võimalusel juhtmega ühenduse kaudu.

Kuidas interneti üleslaadimist õigesti mõõta?

Enne testi lõpeta suuremad üles- ja allalaadimised, pilvesünkroonimine, videokõned ning mängude või rakenduste uuendused. Ühenda arvuti Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge, sest Wi-Fi võib tulemust moonutada. Seejärel tee mitu testi erinevatel kellaaegadel, näiteks hommikul, õhtul ja nädalavahetusel.

1. Kontrolli, kas testseade kasutab Etherneti või Wi-Fi ühendust.
2. Pane kirja allalaadimise kiirus, üleslaadimise kiirus, latentsus ja paketikaod.
3. Võrdle tulemusi oma internetipakkuja lepingulise kiiruse ja ühenduse tehnoloogiaga.
4. Korda testi teise seadmega, et välistada ühe arvuti või telefoni probleem.

Kiirustesti saab teha näiteks speedtest.im keskkonnas. Üksik madal tulemus ei tõesta veel püsivat riket, kuid korduv kõrvalekalle aitab probleemi täpsemalt tuvastada.

Peamised põhjused, miks üleslaadimine aeglustub

1. Internetipaketi üleslaadimiskiirus ongi piiratud

Paljud kodused kaabel-, DSL- ja mõned muud ühendused pakuvad allalaadimisega võrreldes väiksemat üleslaadimiskiirust. See on teenuse omadus, mitte tingimata rike. Kiudoptiline ühendus võib pakkuda tasakaalustatumat kiirust, kuid täpne tulemus sõltub konkreetsest paketist ja operaatori võrgust.

2. Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Ruuteri kaugus, paksud seinad, naabervõrkude häired ja 2,4 GHz sagedusala ülekoormus võivad üleslaadimist vähendada. Wi-Fi probleem võib ilmneda eriti siis, kui seade asub ruuterist kaugel või kasutab vana traadita standardit. Juhtmega test aitab kontrollida, kas aeglus tuleneb Wi-Fi-st.

3. Koduvõrgus toimub taustal suur üleslaadimine

Pilvevarundus, fotode automaatne sünkroonimine, videofailide saatmine, turvakaamerad ja teised seadmed võivad kogu üleslaadimisvõimsuse ära kasutada. Sellisel juhul on kiirus teiste rakenduste jaoks väike, kuigi internetiühendus ise töötab tavapäraselt.

4. Ruuter või modem on ülekoormatud

Vana, kuumenev või ebapiisava jõudlusega ruuter võib paljude ühendatud seadmete korral pakette aeglasemalt töödelda. Probleem võib süveneda pärast pikka tööaega või suure liikluse ajal. Seadme taaskäivitamine võib anda ajutise leevenduse, kuid korduv probleem viitab vajadusele kontrollida püsivara ja seadme võimekust.

5. Internetioperaatori võrk on tipptunnil koormatud

Kui üleslaadimine langeb peamiselt õhtuti, võib põhjuseks olla piirkondliku võrgu või ühendussegmendi koormus. Seda esineb sagedamini jagatud kaabelvõrgus, kuid ajutisi häireid võib tekkida iga tehnoloogia puhul. Sama mustriga tulemused mitmel päeval aitavad eristada võrgu koormust kodusest probleemist.

6. Etherneti kaabel või võrguseade tekitab vea

Vigane kaabel, halb pistik, ebakvaliteetne võrgukaart või vale ühenduskiiruse läbirääkimine võib vähendada andmeedastust. Kontrolli kaabli ühendusi, proovi teist kaablit ja võimalusel teist ruuteri porti. Kui ainult üks arvuti näitab väikest upload-kiirust, on põhjus tõenäoliselt selles seadmes või selle võrguseadetes.

7. Liinil esineb latentsust või paketikaotust

Kõrge latentsus, suur jitter ja paketikaod mõjutavad eriti videokõnesid, mängimist ning pidevat failiedastust. Kiirustest võib näidata mõistlikku Mbps näitu, kuid ebastabiilne ühendus muudab tegeliku kasutuskogemuse halvaks. Need näitajad võivad viidata juhtme, signaali või operaatori võrgu probleemile.

Kuidas kindlaks teha, kus probleem asub?

Alusta kontrollitud testist: kasuta üht arvutit, Etherneti kaablit ja võimalikult vähe aktiivseid rakendusi. Tee test ruuteri lähedal ning võrdle tulemust Wi-Fi kaudu saadud tulemusega. Kui juhtmega ühendus on korras, keskendu Wi-Fi levile, kanalile ja ruuteri asukohale. Kui mõlemad tulemused on madalad, vaata paketti, modemit, kaablit ja operaatori võrku.

• Kui probleem esineb ainult ühel seadmel, kontrolli selle draivereid ja võrgukaarti.
• Kui probleem esineb kõigil seadmetel, kontrolli ruuterit, modemit ja teenuseühendust.
• Kui kiirus langeb ainult õhtuti, võrdle tulemusi tipptunnivälisel ajal.
• Kui paketikaod esinevad ka Etherneti kaudu, võta ühendust internetioperaatoriga.

Praktilised lahendused üleslaadimise parandamiseks

Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, eemal metallpindadest ning muudest raadiosageduslikest seadmetest. Kasuta võimalusel 5 GHz või uuemat Wi-Fi sagedusala, kuid arvesta, et selle levi läbi seinte võib olla nõrgem. Suurte failide, varunduse ja videokõnede ajal eelista Etherneti ühendust.

Peata ajutiselt pilvesünkroonimine ja muud taustategevused, uuenda ruuteri püsivara ning taaskäivita modem ja ruuter. Kui koduvõrgus on palju kasutajaid, võib aidata liikluse prioriseerimine ehk QoS. Samuti kontrolli, kas internetipakett vastab sinu vajadustele, eriti kui saadad regulaarselt suuri faile või teed otseülekandeid.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust siis, kui madal üleslaadimiskiirus kordub mitme testi jooksul, ilmneb Etherneti kaudu ja erinevatel seadmetel. Edasta operaatorile testide kuupäevad, kellaajad, tulemused, kasutatud ühenduse tüüp ning teave latentsuse ja paketikao kohta. Nii saab tugiteenus kontrollida liini, modemi signaali ja piirkondliku võrgu seisundit.

Kui tegelik üleslaadimiskiirus vastab ühenduse tehnoloogiale ja paketile, kuid vajadus on suurem, võib lahendus olla sobivam teenusepakett või sümmeetrilisema kiirusega kiudoptiline ühendus, kui see on sinu aadressil saadaval.