Miks interneti kiirus tipp- ja madalperioodil muutub?

Interneti kiiruse tipp- ja madalperiood tähendab olukorda, kus ühendus on mõnel ajal märgatavalt kiirem või aeglasem. Tavaliselt ilmneb erinevus õhtuti, nädalavahetustel või tööpäeva alguses, kui sama võrku kasutab rohkem inimesi. Kiiruse kõikumine ei tähenda alati, et internetipakett ei vasta lubatule, sest tulemust mõjutavad ka Wi-Fi, ruuter, lõppseade ja kasutatav server.

Mis toimub interneti tipp- ja madalperioodil?

Tippperiood on aeg, mil paljud kasutajad vaatavad voogedastust, mängivad võrgumänge, laadivad faile alla või kasutavad videokoosolekuid. Madalperioodil on võrgu koormus väiksem ning sama ühendus võib anda parema allalaadimis- ja üleslaadimiskiiruse. Mobiilse interneti puhul mõjutab tulemust lisaks tugijaama koormus, kuid ka kaabel-, DSL- ja valguskaabliühendused võivad piirkonna võrgu koormuse tõttu erineda.

Levinud põhjused

Piirkonna võrgu ülekoormus

Kui paljud sama operaatori kliendid kasutavad üheaegselt internetti, jagatakse piirkonna võrgu või sõlme läbilaskevõimet rohkemate ühenduste vahel. Selle tulemusena langeb eriti allalaadimiskiirus ja võib suureneda latentsus. See põhjus on tõenäoline siis, kui kiirus väheneb iga päev sarnasel kellaajal ning paraneb hilisõhtul või varahommikul.

Wi-Fi häired ja leviala probleemid

Wi-Fi kiirus võib olla väiksem kui ruuterisse jõudev ühendus. Naabervõrkude signaalid, paksud seinad, metallpinnad, Bluetooth-seadmed ja pikk vahemaa ruuteri ning seadme vahel põhjustavad häireid. 2,4 GHz võrk ulatub üldiselt kaugemale, kuid on sagedamini ülekoormatud; 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle leviala on lühem.

Ruuteri või modemi piirangud

Vana ruuter, ebapiisav Wi-Fi standard, vigane tarkvara või ülekuumenemine võib piirata nii juhtmevaba kui ka juhtmega ühendust. Mõni seade ei suuda suure liikluse korral korraga hallata mitut videovoogu, mängu ja failiedastust. Kontrollida tasub ka ruuteri püsivara ning seadme ühenduskiirust.

Taustal töötavad seadmed ja rakendused

Arvuti, telefon, teler, mängukonsool või pilveteenus võib taustal alla või üles laadida suuri faile. Varundamine, süsteemiuuendused ja videokaamerate pilvesünkroonimine vähendavad teiste kasutajate jaoks vaba läbilaskevõimet. Üleslaadimise täitumisel võib suureneda ka latentsus, sest ruuteris tekib liiklusjärjekord.

Ühendustehnoloogia ja liini kvaliteet

DSL-ühenduse kiirust mõjutavad vaskliini pikkus ja kvaliteet. Kaabelühendus võib sõltuda piirkonna jagatud võrgust, valguskaabel on tavaliselt stabiilsem, kuid ka selle lõpptulemust mõjutavad operaatori võrk ja kodune seadistus. Vigastatud kaabel, halb pistik või ebastabiilne signaal võib põhjustada kiiruse kõikumist igal ajal, mitte ainult tippperioodil.

Mõõdetav server ja marsruut

Kiirustest ei mõõda ainult sinu internetiühendust. Tulemust mõjutavad mõõteserveri asukoht, serveri koormus, operaatori marsruut ja testitav protokoll. Kui üks server annab aeglase tulemuse, ei pruugi see tähendada, et kogu ühendus on aeglane. Võrdluseks tasub kasutada mitut lähestikku asuvat serverit ja teha test eri kellaaegadel.

Kuidas probleemi põhjust kindlaks teha?

1. Ühenda arvuti ruuteriga Etherneti-kaabli kaudu. Nii välistad suure osa Wi-Fi häiretest.
2. Peata ajutiselt videod, allalaadimised, pilvesünkroonimine ja VPN-ühendus teistes seadmetes.
3. Tee kiirustest madal- ja tippperioodil sama seadme, kaabli ja serveriga.
4. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, värin ehk jitter ja paketikadu.
5. Võrdle juhtmega ja Wi-Fi kaudu saadud tulemusi. Suur erinevus viitab kodusele Wi-Fi või ruuteri probleemile.
6. Kontrolli, kas aeglane kiirus esineb kõigis rakendustes või ainult ühes teenuses.

Usaldusväärsema ülevaate saamiseks tee mitu mõõtmist vähemalt paari päeva jooksul. Üksik test ei näita alati ühenduse tavapärast kvaliteeti. Mõõtmiseks võib kasutada ka Speedtest.im kiirustesti, kuid testi ajal peaks muu võrguliiklus olema peatatud.

Praktilised lahendused kodus

• Paiguta ruuter võimalikult keskele, kõrgemale ja avatud kohta.
• Kasuta suurema liikluse või mängimise jaoks Etherneti-kaablit.
• Vali Wi-Fi kanal automaatselt või käsitsi vastavalt kohalikele häiretele.
• Kasuta 5 GHz võrku, kui seade asub ruuteri lähedal ja vajab suuremat kiirust.
• Uuenda ruuteri püsivara ning taaskäivita seade, kui see on pikalt töötanud või kuumeneb.
• Piira taustal töötavate rakenduste ja seadmete üles- ning allalaadimist.
• Kontrolli, et võrgukaablid ja pistikud oleksid kahjustusteta ning sobiksid ühenduse kiirusega.

Millal pöörduda operaatori poole?

Võta internetiteenuse pakkujaga ühendust, kui kiirus on juhtmega testides püsivalt märgatavalt väiksem kui paketis kirjeldatud, ühendus katkeb, paketikadu kordub või probleem esineb kõigis seadmetes. Saada operaatorile mõõtmiste kuupäevad, kellaajad, testiserverid ja tulemused. Maini kindlasti, kas test tehti Etherneti-kaabli või Wi-Fi kaudu. Nii saab operaator kontrollida liini signaali, piirkonna võrgu koormust, modemit ja võimalikku riket.

Kuidas hinnata, kas muutus on normaalne?

Väike erinevus mõõtmistulemuste vahel on tavaline, sest võrgu liiklus ja testiserveri koormus muutuvad pidevalt. Olulisem on korduv muster: kui kiirus langeb iga õhtu samal ajal, viitab see pigem võrgu koormusele; kui aeglus esineb ainult ühes toas, on tõenäolisem Wi-Fi probleem; kui aeglus on olemas ka Etherneti kaudu ja kõigil kellaaegadel, tasub uurida ruuterit, liini või operaatori võrku.