Mida tähendab Mbps ja miks internetikiirus võib olla oodatust väiksem?

Mida tähendab Mbps?

Mbps on lühend väljendist megabitti sekundis. See näitab, mitu miljonit bitti saab internetiühendus ühe sekundi jooksul edastada. Näiteks 100 Mbps ühenduse teoreetiline allalaadimiskiirus on 100 megabitti sekundis.

Mbps ei ole sama mis MB/s ehk megabaiti sekundis. Üks bait koosneb kaheksast bitist, seega 100 Mbps vastab ideaaltingimustes ligikaudu 12,5 MB/s. Tegelik tulemus on tavaliselt väiksem, sest osa mahust kulub võrguprotokollidele, seadmete tööle ja ühenduse ülekoormuse kompenseerimisele.

Internetiühenduse puhul eristatakse allalaadimiskiirust, millega laaditakse veebilehti, videoid ja faile seadmesse, ning üleslaadimiskiirust, millega saadetakse andmeid internetti. Olulised on ka latentsus, värin ehk jitter ja paketikaotus, sest suur Mbps üksi ei taga sujuvat videokõnet ega võrgumängu.

Miks on tegelik kiirus paketis lubatust väiksem?

Teenusepaketi kiirusepiirang

Esimene võimalik põhjus on see, et kasutatav internetipakett lihtsalt ei paku suuremat kiirust. Paketi maksimumkiirus on tavaliselt ideaalne või tehniline ülempiir, mitte püsiv garantii igas olukorras. Kontrolli operaatori lepingust, kas märgitud väärtus käib allalaadimise, üleslaadimise või mõlema kohta.

Wi-Fi häired ja kaugus ruuterist

Wi-Fi signaal nõrgeneb seinte, lagede, mööbli ja teiste elektroonikaseadmete tõttu. Naabrite ruuterid võivad kasutada sama raadiokanalit, eriti kortermajas. Seetõttu võib ruuteri kõrval tehtud test anda palju parema tulemuse kui teises toas, kuigi operaatori ühendus ise töötab korrektselt.

Ruuteri või modemi piirangud

Vana ruuter, vigane modem või valesti seadistatud võrguseade võib piirata kiirust. Mõni seade ei toeta kiiret Wi-Fi standardit, gigabitist Etherneti ühendust või tänapäevast turvarežiimi. Samuti võivad ülekuumenemine, vana püsivara ja pikaajaline töö ilma taaskäivitamiseta põhjustada ebastabiilsust.

Võrgu ülekoormus

Kui mitu seadet kasutavad korraga videot, pilvesünkroonimist, mängude uuendusi või suuri allalaadimisi, jagatakse ühenduse läbilaskevõime nende vahel. Kiirus võib väheneda ka operaatori juurdepääsuvõrgus tipptundidel, kui samas piirkonnas on palju aktiivseid kasutajaid.

Seadme jõudlus ja taustaliiklus

Arvuti või telefon võib olla aeglase tulemuse põhjus. Vananenud võrgukaart, protsessori suur koormus, viirusetõrje kontroll, VPN, pilverakendus või süsteemi uuendus võivad testi ja tegelikku kasutuskogemust mõjutada. Kontrolli, kas teised seadmed annavad samas võrgus sarnase tulemuse.

Testserveri või kasutatava teenuse piirang

Allalaadimiskiirus sõltub ka serverist, kust faili või videot saad. Server võib olla ülekoormatud, asuda geograafiliselt kaugel või piirata ühe kasutaja ühendust. Seetõttu ei tõesta ühe veebisaidi aeglane laadimine automaatselt, et kodune internet on vigane.

Ühenduse tehnoloogia ja liini kvaliteet

Valguskaabel pakub üldjuhul suuremat ja stabiilsemat läbilaskevõimet kui paljud DSL-lahendused, kuid tulemus sõltub alati konkreetsest võrgust ja paketist. Kaabelühenduse puhul võivad piirkonna koormus ja liini seisund mõjutada kiirust. DSL-i korral on tähtsad vasekaabli pikkus, kvaliteet ja kaugus seadmetest.

Latentsus, värin ja paketikaotus

Mõnikord tundub internet aeglane isegi siis, kui Mbps näit on kõrge. Suur latentsus pikendab päringu vastust, jitter muudab ajastuse ebastabiilseks ja paketikaotus sunnib andmeid uuesti saatma. Need probleemid mõjutavad eriti videokõnesid, pilvemänge ja kaugtööd.

Kuidas kindlaks teha, milles probleem seisneb?

1. Ühenda arvuti Etherneti-kaabliga otse ruuteri või modemi külge. Nii välistad suure osa Wi-Fi häiretest.
2. Peata teistes seadmetes videod, allalaadimised, VPN ja pilvesünkroonimine.
3. Tee mitu kiirustesti eri kellaaegadel ning võimalusel eri testserveritega.
4. Võrdle mõõtetulemust operaatori paketis kirjeldatud allalaadimis- ja üleslaadimiskiirusega.
5. Testi sama ühendust teise arvuti või telefoniga, et eristada võrgu- ja seadmeprobleemi.
6. Jälgi testi ajal ka ping'i, jitterit ja paketikaotust, mitte ainult Mbps näitu.

Kui kaabliga ühendatud arvuti annab korduvalt väga väikese tulemuse, kuid Wi-Fi tulemus ei erine sellest, võib põhjus olla modemis, liinis, operaatori võrgus või paketis. Sellisel juhul tasub tulemused ja testide kellaajad operaatorile edastada.

Kuidas kodust internetikiirust parandada?

• Paiguta ruuter kodu keskossa, kõrgemale ja võimalikult avatud kohta.
• Kasuta kiiremate seadmete puhul 5 GHz või uuemat Wi-Fi sagedusala; suurema leviala jaoks võib vaja minna 2,4 GHz ühendust või mesh-lahendust.
• Vali Wi-Fi kanal, mida läheduses kasutatakse vähem, või jäta kanalivalik automaatseks, kui ruuter seda hästi haldab.
• Uuenda ruuteri püsivara ja taaskäivita seade, kui ühendus on muutunud ebastabiilseks.
• Kasuta gigabitist Etherneti-kaablit ja kontrolli, et ka võrgupordid toetaksid vajalikku kiirust.
• Piira taustal töötavaid suuri allalaadimisi ja seadista ruuteris vajadusel liikluse prioriteedid.
• Kontrolli VPN-i, viirusetõrje ja pilveteenuste mõju eraldi testiga.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliühenduse testid jäävad eri aegadel püsivalt lepingus kirjeldatud tasemest oluliselt madalamaks, ühendus katkeb või esineb suur paketikaotus. Esita teenusepakkujale paketi nimi, testide kuupäevad ja kellaajad, kasutatud seade ning info selle kohta, kas test toimus Etherneti või Wi-Fi kaudu.

Kui probleem esineb ainult ühes toas või ühes seadmes, on tõenäolisem kohalik Wi-Fi, ruuteri või seadme mure. Kui aeglus esineb kõigis seadmetes ka otsekaabliga, tuleks kontrollida modemit, liini ja operaatori võrku.

Kokkuvõte: Mbps ei näita kogu ühenduse kvaliteeti

Mbps kirjeldab interneti läbilaskevõimet, kuid kasutuskogemust mõjutavad veel Wi-Fi leviala, ruuteri võimekus, võrgu koormus, serveri kiirus, latentsus, jitter ja paketikaotus. Usaldusväärse hinnangu saamiseks tee test kaabliga, korda mõõtmist eri aegadel ja võrdle tulemust teiste seadmetega. Nii saad eristada paketi piirangut, kodust Wi-Fi probleemi ja operaatori võrgu võimalikku tõrget.