Kuidas mõõta oma praegust internetikiirust ja miks tulemus kõigub

Mida tähendab praeguse internetikiiruse mõõtmine?

Praeguse internetikiiruse mõõtmine näitab, kui kiiresti liiguvad andmed sinu seadme ja interneti vahel just sellel hetkel. Tulemuses on tavaliselt kolm põhinäitajat: download, upload ja latency ehk viivitus.

Kiirustest ei kirjelda ainult paketilepingut või lubatud maksimumi. See näitab ka, kuidas kodune ruuter, Wi-Fi, kaabeldus, testiserver ja operaatori võrk koos töötavad. Seepärast võib sama ühendus anda erinevatel hetkedel erineva tulemuse.

Miks tulemused kõiguvad?

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Kui testid üle Wi-Fi, mõjutavad tulemust seinad, kaugus ruuterist ja naabervõrkude häired. 2,4 GHz sagedus levib kaugemale, kuid on sagedamini koormatud; 5 GHz on kiirem, kuid lühema levialaga.

Ruuter või modem on ajutiselt üle koormatud

Kui ruuteris töötab korraga palju seadmeid, võib läbilase langeda. Sama juhtub siis, kui modem või ruuter on pikalt töös olnud ja vajab taaskäivitust. Vanem seade võib eriti hästi näidata piiranguid ka siis, kui ühendus ise on korras.

Testiserver on liiga kaugel või valesti valitud

Kiirustesti tulemus sõltub ka sellest, millise serveriga mõõdad. Kui server on geograafiliselt kaugel või ajutiselt koormatud, võib latency kasvada ja download näida madalam. Seetõttu tasub proovida vähemalt kahte või kolme erinevat serverit.

Seadmes töötab taustal palju andmeliiklust

Pilvesünkroonimine, süsteemivärskendused, videokõned ja allalaadimised võtavad ühenduse ära enne, kui test üldse saab täpse pildi. Sama kehtib siis, kui keegi teine samas võrgus voogedastab või laadib suuri faile üles.

Ühenduse tüüp seab oma piiri

Kiudoptiline ühendus, kaabelühendus ja DSL käituvad erinevalt. Valguskaabel annab tavaliselt parema stabiilsuse ja kõrgema uploadi, samas kui DSL-i kiirust mõjutab rohkem liini kvaliteet ja kaugus jaotuspunktist. Kui kasutad mobiilset internetti, muutub tulemus veel enam võrgu koormuse ja signaali tugevuse järgi.

Kuidas mõõtetulemust õigesti hinnata?

Üks mõõtmine ei ole piisav, kui tahad teada oma ühenduse tegelikku seisundit. Tee test mitu korda, eri kellaaegadel ja võimalusel nii Wi-Fi kui ka võrgukaabliga. Nii näed, kas probleem on koduses võrgus või tuleb see operaatori võrgust.

Jälgi rohkemat kui ainult downloadi

Kui kiirus tundub madal, vaata lisaks downloadile ka uploadi, latency't, jitterit ja packet loss'i. Kõrge jitter või paketikaod võivad muuta videokõned ja mängud ebastabiilseks isegi siis, kui allalaadimine paistab hea.

Võrdle tulemust lepingulise ootusega ettevaatlikult

Lepingus lubatud kiirus ei tähenda alati üht konkreetset numbrit igal hetkel. Mõõtmist mõjutavad tehnoloogia, seadmed ja kodune võrk. Kui aga kaabliga testides on tulemus järjepidevalt väga madal, on see juba selge märk edasiseks kontrolliks.

Kuidas kodus kiirust parandada?

• tee test võrgukaabliga, kui tahad välistada Wi-Fi mõju;
• taaskäivita ruuter ja modem, kui ühendus on pikalt töötanud;
• aseta ruuter avatumasse kohta ja eemalda füüsilised takistused;
• kasuta 5 GHz Wi-Fi võrku, kui seadmed ja kaugus seda võimaldavad;
• lülita testimise ajaks välja suured allalaadimised, varundused ja voogedastus;
• uuenda ruuteri tarkvara, kui tootja on parandusi välja andnud;
• kontrolli, et ruuter ei oleks vana või oma koormuse jaoks liiga nõrk.

Millal pöörduda operaatori poole?

Kui kaabliga tehtud testid annavad korduvalt oodatust palju madalama tulemuse ja kodune võrk on välistatud, tasub pöörduda operaatori poole. Näiteks Telia, Elisa või Tele2 tüüpi teenusepakkujate puhul on mõistlik kirjeldada, millal mõõtsid, millise seadmega ja millise serveri vastu.

Hea raport sisaldab vähemalt kolme mõõtmist, ühenduse tüüpi, testimismetoodikat ja seda, kas probleem ilmneb kogu aeg või ainult õhtusel tipptunnil. Nii saab tugitiim kiiremini aru, kas küsimus on ruuteris, liinis või võrgukoormuses.