Asjade interneti netikiiruse mõõtmine: aeglase ühenduse põhjused ja lahendused

Mida tähendab asjade interneti aeglane ühendus?

Asjade interneti ehk IoT-seadmete hulka kuuluvad näiteks valvekaamerad, nutikõlarid, termostaadid, uksekellad ja koduautomaatika kontrollerid. Kui seade reageerib viivitusega, videopilt katkeb või pilveteenus ei saa andmeid kätte, võib põhjus olla internetiühenduse kiiruses, latentsuses, värinas või paketikaos.

Oluline on eristada allalaadimiskiirust ja üleslaadimiskiirust. Kaamera või andur saadab sageli rohkem andmeid üles kui kasutaja alla laadib, mistõttu võib nõrk üleslaadimine põhjustada probleeme isegi siis, kui allalaadimiskiirus tundub hea.

Levinud põhjused, miks IoT-seadmed aeglaselt töötavad

Nõrk Wi-Fi signaal

Ruuterist kaugel asuv seade, paksud seinad, metallpinnad ja kodumasinad võivad Wi-Fi signaali nõrgendada. Selle tagajärjeks on väiksem tegelik kiirus, ühenduse korduv katkemine ja suurem latentsus. Eriti tundlikud on valvekaamerad ja seadmed, mis asuvad garaažis, keldris või maja teises otsas.

Liiga suur koormus koduvõrgus

Kui samal ajal kasutatakse videostriimi, mängukonsooli, pilvevarundust ja mitut valvekaamerat, jagavad kõik seadmed sama ühenduse mahtu. Koormuse kasv võib vähendada IoT-seadmele jäävat üleslaadimiskiirust ning suurendada viivitust.

Ruuteri või modemi vananenud riistvara

Vana ruuter ei pruugi toetada tänapäevaseid Wi-Fi standardeid, piisavat kanalilaiust või paljude seadmete samaaegset ühendamist. Mõnikord põhjustab probleeme ka ülekuumenev modem või ruuteri tarkvara, mida pole pikka aega uuendatud.

Häired Wi-Fi sagedusalas

2,4 GHz sagedusala levib küll kaugemale, kuid seal töötavad sageli ka naabrite ruuterid, Bluetooth-seadmed ja muud koduseadmed. Tihedas kortermajas võib kanalite kattumine vähendada kiirust ja suurendada paketikaodu. 5 GHz sagedusala on tavaliselt kiirem, kuid selle levi on lühem.

Operaatori ühenduse või paketi piirang

Kiudoptilise, kaabel- või DSL-ühenduse tegelik jõudlus võib erineda paketis märgitud kiirusest. Mõju võivad avaldada võrgu ülekoormus, liini kvaliteet, hooldustööd või üleslaadimiskiiruse piirang. Kui probleem esineb ka otse kaabliga ühendatud arvutis, ei pruugi põhjus olla ainult Wi-Fi-s.

Seadme enda piirangud

Mõni IoT-seade kasutab väikese võimsusega raadiosidet, vanemat Wi-Fi standardit või piiratud protsessorit. Sellisel juhul ei pruugi seade suuta kiiret ühendust täielikult kasutada. Probleemi võivad süvendada ka aegunud püsivara, täis seadmemälu või tootja pilveteenuse ajutine tõrge.

Kuidas asjade interneti netikiirust õigesti mõõta?

1. Ühenda mõõtmiseks sülearvuti või arvuti ruuteriga Etherneti-kaabli kaudu. Nii välistad võimalikult palju Wi-Fi mõju.
2. Peata mõõtmise ajaks videostriimid, suured allalaadimised, pilvevarundus ja muud aktiivsed ühendused.
3. Tee mitu mõõtmist eri kellaaegadel, sest õhtune koormus võib operaatori võrgus olla suurem.
4. Kontrolli eraldi allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, värinat ja paketikao näitu.
5. Mõõda kiirust ka probleemse IoT-seadme asukohas, kuid arvesta, et telefoni või sülearvuti tulemus ei pruugi olla seadmega identne.

Kui kaabliga tehtud test vastab ligikaudu sinu internetipaketile, kuid seadme asukohas on tulemus palju halvem, on tõenäoline põhjus koduses Wi-Fi-võrgus. Kui kaabliga mõõdetud tulemus on pidevalt madal, tasub kontrollida modemit, ühenduskaablit ja operaatori teenust.

Kuidas mõõtmistulemusi tõlgendada?

Üksnes allalaadimiskiirus ei kirjelda IoT-seadme ühenduse kvaliteeti. Valvekaamera puhul on tähtis piisav ja stabiilne üleslaadimiskiirus. Nutikodu juhtimisel võib isegi hea kiirus olla ebamugav, kui latentsus on suur või värin ebastabiilne.

Pidev paketikao esinemine viitab sellele, et osa andmeid ei jõua sihtpunkti ja tuleb uuesti saata. Väike üksik kõikumine ei pruugi olla probleem, kuid korduv paketikao võib põhjustada videopildi külmumist, seadme võrguühendusest eemaldumist ja aeglast reageerimist.

Kuidas aeglast IoT-ühendust parandada?

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, mitte kappi, põrandale või suure metallpinna kõrvale.
• Vali seadme asukohale sobiv sagedusala. 5 GHz sobib lähedal asuvatele seadmetele, 2,4 GHz võib olla parem kaugemal või läbi mitme seina.
• Uuenda ruuteri ja IoT-seadme püsivara ning taaskäivita võrguseadmed, kui need on pikalt töötanud.
• Kasuta valvekaamera, kontrolleri või muu mahuka seadme puhul võimalusel Etherneti-kaablit või kvaliteetset pääsupunkti.
• Muuda Wi-Fi kanalit, kui läheduses on palju kattuvaid võrke. Automaatne kanalivalik ei tööta alati kõige paremini.
• Kontrolli, kas taustal töötab suur üleslaadimine, näiteks pilvevarundus või videofailide saatmine.
• Kui levi on kogu kodus ebaühtlane, kaalu pääsupunktide või võrgusilma kasutamist. Paiguta pääsupunktid nii, et need ei asuks juba nõrga signaali piirkonnas.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliga tehtud korduvad mõõtmised näitavad lubatust oluliselt väiksemat kiirust, ühendus katkeb ka otse modemiga või paketikaod ilmnevad sõltumata Wi-Fi kasutamisest. Pane enne ühenduse võtmist kirja mõõtmise kellaaeg, kasutatud seade, ühenduse tüüp ning allalaadimise, üleslaadimise, latentsuse ja paketikao tulemused.

Operaator saab kontrollida liini, modemi ühendust ja võrgu sündmusi. Kui internetiühendus on korras, keskendu ruuteri asukohale, Wi-Fi seadistusele ja konkreetse IoT-seadme tehnilistele piirangutele.