Miks on kiirustesti tulemus halb, kuigi ühendus toimib?
Kui internet töötab, kuid kiirustesti tulemus jääb oodatust väiksemaks, ei tähenda see alati operaatori riket. Tulemust võivad mõjutada Wi-Fi leviala, ruuteri asukoht, seadme jõudlus, taustal toimuv liiklus, testiserveri kaugus, võrgu ülekoormus, latentsus ja paketikaod. Selles juhendis selgitame, kuidas erinevaid põhjuseid eristada, millal võrrelda juhtmega ja juhtmevaba ühendust ning millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole.
Kui veebilehed avanevad ja videod mängivad, kuid kiirustesti tulemus on lepingus lubatust väiksem, tuleb esmalt hinnata kogu ühendusteekonda. Kiirustest mõõdab konkreetse seadme, ruuteri, koduvõrgu ja testiserveri vahelist ühendust kindlal hetkel. Seetõttu ei pruugi tulemus näidata otse operaatori võrgu tegelikku suutlikkust.
Wi-Fi võib kiirustesti tulemust oluliselt vähendada
Wi-Fi signaal nõrgeneb seinte, lagede, metallpindade ja suure vahemaa tõttu. Samuti võivad läheduses olevad teised Wi-Fi võrgud tekitada häireid, eriti kortermajades. 2,4 GHz võrk levib kaugemale, kuid on sageli ülekoormatum; 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle leviulatus on väiksem.
Kontrollimiseks tee test ruuteri lähedal ja võimaluse korral 5 GHz võrgus. Seejärel ühenda arvuti Etherneti-kaabliga otse ruuteri külge ning korda testi. Kui juhtmega tulemus on selgelt parem, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi levialas või häiretes, mitte internetiühenduses.
Ruuteri asukoht ja seadme võimekus mõjutavad tulemust
Ruuter, mis asub kapis, põrandal, televiisori taga või paksu seina lähedal, ei pruugi kogu elamises ühtlaselt ühendust pakkuda. Vanem ruuter võib samuti piirata kiirust, eriti kui kasutusel on kiire fiiber- või kaabelühendus ning mitu seadet korraga.
Kiirust võib piirata ka testi tegev seade. Vanem sülearvuti, aeglane Wi-Fi adapter, koormatud telefon või vananenud võrgudraiver ei pruugi suuta suuremat kiirust töödelda. Uuenda seadme tarkvara, sulge ebavajalikud rakendused ja testi võimaluse korral uuema arvutiga.
Taustal toimuv liiklus kasutab ühenduse mahtu
Teine iseseisev põhjus võib olla see, et samal ajal laaditakse mõnes seadmes alla mängu, tehakse pilvevarundust või vaadatakse kõrge kvaliteediga videot. Ka nutitelerid, turvakaamerad ja koduserverid võivad kasutada ühendust ilma, et kasutaja seda kohe märkaks.
Peata enne testi voogedastus, failiedastus, VPN, pilvesünkroonimine ja tarkvarauuendused. Kontrolli ruuteri ühendatud seadmete loendit ning korda testi siis, kui koduvõrgus on võimalikult vähe liiklust.
Testiserveri kaugus ja valitud mõõtmisviis võivad tulemust muuta
Kiirustest loob ühenduse kindla serveriga. Kui server asub Eestist kaugel või on parajasti suure koormuse all, võib mõõdetud allalaadimis- või üleslaadimiskiirus olla tegelikust ühenduse võimekusest väiksem. Erinevad testiteenused kasutavad ka erinevaid mõõtmisviise.
Vali võimaluse korral lähim testiserver ja tee kolm mõõtmist eri ajal. Üksik tulemus ei ole piisav järelduse tegemiseks. Võrdle samas asukohas, sama seadmega ja sama ühendusviisiga saadud tulemusi.
Õhtune võrgu ülekoormus võib kiirust ajutiselt vähendada
Kui tulemus on halb peamiselt õhtuti, võib põhjuseks olla piirkonna või operaatori võrgu suurem koormus. Samal ajal kasutavad ühendust paljud majapidamised ning jagatud juurdepääsuvõrgu jõudlus võib muutuda.
Pane tulemused kirja vähemalt paari päeva jooksul, näiteks hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Kui aeglane tulemus kordub kindlal ajavahemikul ka Etherneti-kaabli kaudu, saada operaatorile kuupäevad, kellaajad, testiserverid ning mõõdetud alla- ja üleslaadimiskiirused.
Kiirus ei ole ainus oluline näitaja
Ühendus võib tunduda aeglane ka siis, kui allalaadimiskiirus on piisav. Veebimängudes, videokõnedes ja kaugtöös mõjutavad kasutuskogemust latentsus, värin ehk jitter ja pakettide kadu. Kõrge latentsus põhjustab viivitust, jitter muudab ühenduse ebastabiilseks ning paketikaod võivad katkestada heli või pildi.
Kui kiirustest näitab piisavat kiirust, kuid rakendused katkevad, testi ka latentsust ja pakettide kadu. Võimaluse korral võrdle Wi-Fi- ja kaabelühendust. Wi-Fi probleemidele viitavad sageli juhtmevaba ühenduse korral esinevad paketikaod, mis kaabliga kaovad.
Kuidas ühendust süsteemselt kontrollida?
- Peata teiste seadmete aktiivne andmeside ja sulge VPN.
- Taaskäivita ruuter ning oota, kuni ühendus on täielikult taastunud.
- Ühenda arvuti Etherneti-kaabliga otse ruuteri külge.
- Vali lähim sobiv testiserver ja tee vähemalt kolm testi.
- Korda mõõtmist erinevatel kellaaegadel ning märgi tulemused üles.
- Võrdle tulemust oma internetipaketis kirjeldatud kiiruse ja ühenduse tüübiga.
Praktilised lahendused halva tulemuse korral
- Paiguta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta.
- Kasuta kiiremate seadmete puhul 5 GHz Wi-Fi võrku, kui levi on piisav.
- Lisa suuremasse elamisse korralikult paigaldatud mesh-süsteem või täiendav pääsupunkt.
- Uuenda ruuteri püsivara, seadme võrgudraivereid ja operatsioonisüsteemi.
- Eelista kiirustestiks Etherneti-kaablit, eriti operaatorile tõrke edastamisel.
- Kui probleem püsib ka juhtmega ühendusel mitmes testis, võta ühendust oma internetiteenuse pakkujaga.
Millal pöörduda internetioperaatori poole?
Operaatoriga tasub ühendust võtta siis, kui kiirus jääb korduvalt väga madalaks ka otse ruuteriga ühendatud arvutis, mõõtmised on halvad eri testiserveritega ning probleem ei sõltu ainult Wi-Fi-st või ühest seadmest. Edasta tugiteenusele oma paketi nimi, ühenduse tüüp, testide kuupäevad ja kellaajad, kasutatud testiserverid ning alla- ja üleslaadimiskiirused.
Nii saab operaator kontrollida liini, modemi või ruuteri ühendust, piirkonna koormust ja võimalikke rikkeid. Hästi dokumenteeritud mõõtmised aitavad eristada koduvõrgu probleemi operaatori võrgu veast.
