Miks tegelik netikiirus on väiksem kui paketis lubatud?
Reaalne netikiirus ei pruugi vastata internetipaketis märgitud numbrile, sest tulemust mõjutavad Wi-Fi, ruuter, ühenduse tüüp, võrgu koormus, testserver ja kasutatav seade. Artiklis selgitame, kuidas teha usaldusväärset kiirustesti, eristada allalaadimise ja üleslaadimise probleeme ning hinnata latentsust, värinat ja paketikaotust. Lisaks anname praktilised soovitused koduse ühenduse, modemi, ruuteri ja teenusepakkuja võrgu kontrollimiseks.
Mida tähendab reaalne netikiirus?
Reaalne netikiirus on kiirus, mida kasutaja oma seadmes tegelikult kogeb. Seda hinnatakse tavaliselt allalaadimiskiiruse, üleslaadimiskiiruse ja latentsuse järgi. Internetipaketi nimikiirus näitab ühenduse tehnilist maksimumi või tavapärast vahemikku, kuid lõpptulemust mõjutavad ka koduvõrk, seade, testserver ja võrgu hetkekoormus.
Kiirustest võib kuvada tulemuse megabittides sekundis ehk Mbps. Failide suurust mõõdetakse sageli megabaitides, mistõttu ei ole need ühikud võrdsed: üks bait koosneb kaheksast bitist. Näiteks 100 Mbps ühendus ei tähenda 100 MB/s allalaadimist.
Kuidas teha usaldusväärset netikiiruse testi?
- Ühenda arvuti võimalusel Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge.
- Sulge voogedastus, pilvesünkroonimine, mängude uuendused ja muud suure liiklusega rakendused.
- Peata teiste koduste seadmete aktiivne internetikasutus.
- Tee test eri kellaaegadel ja vähemalt kahes lähedases testikeskkonnas.
- Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, ping, jitter ja paketikaotus.
Kui kaabliga tehtud kordustestid jäävad järjepidevalt lubatud tasemest palju madalamaks, on põhjust uurida ruuterit, liini või teenusepakkuja võrku.
Levinud põhjus: Wi-Fi signaal ja häired
Wi-Fi on sageli väiksema tegeliku kiiruse peamine põhjus. Signaal nõrgeneb läbi seinte, lagede ja mööbli ning seda võivad häirida naabervõrgud, Bluetooth-seadmed ja muud raadiosideallikad. Eriti 2,4 GHz sagedusala ulatub kaugemale, kuid on tavaliselt rohkem koormatud; 5 GHz võib pakkuda suuremat kiirust, kuid selle levi on lühem.
Probleemi kontrollimiseks tee sama test esmalt kaabliga ja seejärel Wi-Fi kaudu ruuteri lähedal. Kui kaabliga on tulemus hea, kuid Wi-Fi kaudu oluliselt väiksem, ei pruugi viga olla teenusepakkuja ühenduses.
Levinud põhjus: ruuteri või modemi piirang
Vananenud ruuter, ülekuumenev modem või nõrk Wi-Fi riistvara võib piirata nii allalaadimist kui ka üleslaadimist. Mõni seade ei suuda paljude ühenduste, videokõnede ja nutikoduseadmete samaaegsel kasutamisel liiklust tõhusalt töödelda. Samuti võivad aegunud püsivara või valed seadistused põhjustada katkestusi ja suurt latentsust.
Taaskäivita ruuter, kontrolli selle tarkvarauuendusi ja paiguta seade avatud kohta. Kui ühendus on kaabli kaudu kiire, kuid traadita võrgus ebastabiilne, võib aidata uuem ruuter, pääsupunkt või korralikult paigaldatud mesh-lahendus.
Levinud põhjus: teenusepakkuja võrgu koormus
Kohaliku operaatori või ISP võrgu koormus võib õhtuti suureneda, kui paljud kliendid kasutavad samal ajal videot, mänge ja pilveteenuseid. Selle tulemusena võivad allalaadimiskiirus ja latentsus muutuda just tipptundidel. Kaabel- ja DSL-ühenduse puhul võib jagatud või liini omadustest sõltuv infrastruktuur põhjustada suuremat kõikumist.
Tee mõõtmised hommikul, päeval ja õhtul ning kasuta sama seadet ja sama ühendusviisi. Kui aeglustumine kordub kindlal ajal ka otse kaabliga, edasta operaatorile testide kuupäevad, kellaajad ja tulemused.
Levinud põhjus: ühenduse tüüp ja liini kvaliteet
Kiudoptiline ühendus on tavaliselt väiksema latentsuse ja väiksema kõikumisega kui paljud DSL- või koormatud kaabliühendused, kuid ka kiudühenduse tulemust mõjutavad koduvõrk ja seadmed. DSL-i puhul võivad kaugus ja vaskliini kvaliteet vähendada tegelikku kiirust. Kaabliühenduse korral võib sama piirkonna jagatud võrgusegment mõjutada tipptundide tulemust.
Kui kiirus jääb pidevalt alla paketis kirjeldatud tavapärase taseme, palu operaatoril kontrollida liini signaali, ühenduse logisid ja võimalikku võrgutõrget. Ära hinda liini kvaliteeti ainult ühe veebilehe testi põhjal.
Levinud põhjus: seade või taustal toimuv liiklus
Arvuti või telefoni jõudlus võib testi tulemust mõjutada. VPN, viirusetõrje liikluskontroll, pilvevarundus, mänguplatvormi uuendus või teine aktiivne kasutaja võib vähendada saadaolevat ribalaiust. Vanem võrgukaart või piiratud USB-adapter võib samuti takistada kiirema ühenduse kasutamist.
Kontrolli tegumihaldurist või süsteemi võrgumonitorist, millised rakendused ühendust kasutavad. Korda testi teise seadmega ning võrdle tulemust otse ruuteriga ühendatud arvutis.
Levinud põhjus: testserver ja mõõtmisviis
Kiirustesti tulemus sõltub testserveri asukohast, ühenduste arvust ja serveri hetkekoormusest. Kauge või ülekoormatud server võib näidata väiksemat allalaadimiskiirust isegi siis, kui kodune ühendus töötab normaalselt. Samuti võib brauseri laiendus või seadme jõudlus mõjutada veebipõhist testi.
Vali mitu lähikonnas asuvat serverit, kasuta võimalusel ametlikku testirakendust ja võrdle korduvate mõõtmiste keskmist. Üksik ebatavaliselt madal tulemus ei tõesta veel ühenduse riket.
Kuidas tulemust parandada?
- Kasuta suure kiiruse kontrollimiseks Etherneti kaablit.
- Paiguta ruuter kodu kesksemasse ja avatumasse kohta.
- Vali Wi-Fi seadetes sobiv sagedusala ning vähenda häireid tekitavaid seadmeid.
- Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli, kas kasutatav võrgukaart toetab ühenduse kiirust.
- Peata testi ajal VPN, pilvesünkroonimine ja suured allalaadimised.
- Kontrolli eraldi allalaadimist, üleslaadimist, ping-aega, jitterit ja paketikaotust.
- Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliga tehtud kordustestid näitavad püsivat kõrvalekallet.
Millal pöörduda internetioperaatori poole?
Operaatoriga tasub ühendust võtta siis, kui probleem kordub mitmel järjestikusel mõõtmisel, eri kellaaegadel ja otse kaabliga ühendatud seadmes. Esita tulemused koos ühenduse tüübi, testserveri, kuupäeva ja kellaajaga. Kui aeglane on ainult üks veebisait või teenus, võib põhjus olla selle teenuse serveris, mitte sinu internetiühenduses.
Kiirustestide võrdlemisel vaata lisaks Mbps-numbrile ka latentsust, jitterit ja paketikaotust. Nii saab eristada aeglast ühendust ebastabiilsest ühendusest ning valida sobiva lahenduse.
