Gigabitise lairibaühenduse kiiruse test: miks tulemus on oodatust väiksem?

Mida näitab gigabit laiariba kiiruse test?

Gigabit laiariba kiiruse test mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, värinat ja paketikao olemasolu. Gigabitine pakett ei tähenda alati, et iga seade saavutab täpselt 1 Gbit/s. Tulemust mõjutavad kasutatav seade, ühendusviis, server, ruuter ja võrgu hetke koormus.

Samuti tuleb eristada megabitte ja megabaite. Internetipakkuja märgib kiiruse enamasti megabittides sekundis ehk Mbit/s või gigabittides sekundis ehk Gbit/s, failide allalaadimise rakendused võivad aga näidata megabaite sekundis.

Levinud põhjus: test tehakse Wi-Fi kaudu

Wi-Fi võib olla gigabitise ühenduse peamine kitsaskoht. Ruuteri kaugus, seinad, naabervõrkude häired ja kasutatav Wi-Fi standard vähendavad tegelikku kiirust. Eriti 2,4 GHz sagedusala levib hästi, kuid on tavaliselt aeglasem ja häiretele vastuvõtlikum kui 5 GHz või uuemad sagedusalad.

Kui test on tehtud Wi-Fi kaudu, ei pruugi tulemus näidata operaatoriühenduse tegelikku võimekust. Telefonid, vanemad sülearvutid ja odavamad Wi-Fi-adapterid võivad samuti piirata läbilaskevõimet.

Ruuter, modem või võrgukaabel võib kiirust piirata

Gigabitise ühenduse kasutamiseks peab ruuteril ja modemil olema gigabitine WAN- ning LAN-port. Vanem seade võib kasutada 100 Mbit/s porti, mille tõttu jääb kiirus sageli umbes 90–95 Mbit/s juurde isegi siis, kui ühenduspakett on palju kiirem.

Probleemi võib põhjustada ka katkine või sobimatu võrgukaabel. Kiiruse testimiseks kasuta korralikku Cat5e või uuemat Etherneti kaablit ja kontrolli, kas arvuti näitab ühenduse kiiruseks 1 Gbit/s, mitte 100 Mbit/s.

Seade või taustal töötavad rakendused kasutavad ühendust

Arvuti jõudlus, võrgukaart ja operatsioonisüsteemi draiverid mõjutavad testi tulemust. Vanem protsessor võib kiire ühenduse krüpteeritud liikluse töötlemisel hätta jääda. Samuti võivad pilvesünkroonimine, mängude uuendused, videokõned ja varukoopiad samal ajal ribalaiust kasutada.

Enne uut testi sulge allalaadimised ja voogedastused ning peata ajutiselt VPN. Kontrolli ka teisi koduvõrgu seadmeid, sest üks aktiivne kasutaja võib eriti üleslaadimiskiirust märgatavalt vähendada.

Internetioperaatori või liini koormus mõjutab tulemust

Kodune võrguühendus võib tipptundidel olla koormatum kui varahommikul. See on tavalisem kaabel- ja mõnes DSL-võrgus, kus piirkonna kasutajad jagavad osa võrguressursist. Kiudoptiline ühendus on sageli stabiilsem, kuid ka selle tulemus sõltub operaatori võrgu seisundist ja ühenduse tehnilisest lahendusest.

Kui kiirus langeb regulaarselt kindlatel kellaaegadel, salvesta testide tulemused koos kuupäeva, kellaaja, ühendusviisi ja latentsusega. Selline info aitab operaatoril eristada koduse Wi-Fi probleemi piirkondlikust või liinipoolsest rikkest.

Testserver ja mõõtmisviis võivad tulemust muuta

Kiiruse test sõltub serverist, millega ühendus luuakse. Kaugem või ülekoormatud server võib anda väiksema allalaadimiskiiruse ja suurema latentsuse. Üksik mõõtmine ei kirjelda alati ühenduse tavapärast kvaliteeti.

Tee mitu testi eri serveritega ning võrdle tulemusi erineval ajal. Kasuta võimalusel Etherneti-kaablit otse ruuterisse ühendatud arvutis. Korda testi ka Wi-Fi kaudu, et näha, kas erinevus tekib koduvõrgus või juba operaatoriühenduses.

Kuidas aeglase gigabitise ühenduse põhjust kindlaks teha?

1. Kontrolli ühenduse tüüpi. Tee esimene test Etherneti-kaabliga, mitte Wi-Fi kaudu.
2. Vaata lingikiirust. Veendu, et arvuti ja ruuteri vahel on ühendus 1 Gbit/s, mitte 100 Mbit/s.
3. Peata muu liiklus. Sulge VPN, pilvesünkroonimine, mängude uuendused ja videovood.
4. Võrdle seadmeid. Kui ainult üks arvuti on aeglane, on põhjus tõenäoliselt selles seadmes või selle võrgukaardis.
5. Korda mõõtmist. Testi vähemalt mõne minuti järel ja eri kellaaegadel.
6. Kontrolli kvaliteedinäitajaid. Suur latentsus, värin või paketikao esinemine võib muuta ühenduse ebastabiilseks ka siis, kui allalaadimiskiirus on hea.

Praktilised soovitused kiiruse parandamiseks

• Kasuta gigabitiste portidega ruuterit ja Cat5e või uuemat Etherneti kaablit.
• Paiguta ruuter avatud ja võimalikult kesksele kohale.
• Kasuta kiiremate seadmete jaoks 5 GHz või uuemat Wi-Fi sagedusala.
• Uuenda ruuteri püsivara, arvuti draivereid ja võrgukaardi tarkvara.
• Piira taustal toimuvat üles- ja allalaadimist.
• Kontrolli operaatorilt, kas liinil, modemil või piirkonna võrgus esineb rike.
• Kui ka kaabliga tehtud korduvad testid jäävad lubatust selgelt madalamaks, esita operaatorile mõõtmistulemused.

Kuidas testi tulemust õigesti hinnata?

Ära võrdle ainult reklaamitud maksimumkiirust ühe juhusliku mõõtmisega. Hinda eraldi allalaadimis- ja üleslaadimiskiirust, latentsust ning ühenduse stabiilsust. Kui kaabliga tehtud testid on järjepidevalt aeglased, kuid Wi-Fi tulemus on veelgi väiksem, on tõenäoline, et probleem koosneb kahest osast: koduse Wi-Fi piirangust ja ühenduse tegelikust jõudlusest.

Kui kõik seadmed on Etherneti kaudu aeglased, kontrolli esmalt ruuteri porte, kaablit ja modemi olekut. Pärast neid samme on mõistlik pöörduda oma internetioperaatori poole ning paluda ühenduse ja liini tehnilist kontrolli.