Kiiruse test näitab kiiret, aga internet on aeglane: põhjused ja lahendused

Olukord, kus kiiruse test näitab kiiret, aga internet on aeglane, on üsna tavaline. Speedtest mõõdab tavaliselt ühenduse võimalikku läbilaskevõimet ühe testserveri ja ühe seadme vahel. Veebilehe avamine, videokõne või võrgumäng sõltub aga ka ühenduse reageerimisajast, stabiilsusest ja kasutatavast Wi-Fi võrgust.

Alusta mõõtmisest kiiruse testiga, kuid ära vaata ainult allalaadimiskiirust. Pane kirja ka üleslaadimiskiirus, ping, jitter ja võimaliku paketikao näit.

Mida kiire kiiruse test tegelikult näitab?

Allalaadimiskiirus näitab, kui palju andmeid saab ühendus ideaalsetes tingimustes kindla aja jooksul vastu võtta. See ei ütle alati, kui kiiresti vastab server, kui stabiilne on ühendus või kui kaua võtab ühe väikese päringu kohalejõudmine. Näiteks võib 300 Mbit/s ühendus olla sirvimisel ebamugav, kui latentsus on kõrge või pakette kaob.

Võrdle tulemusi eri aegadel ja võimaluse korral Etherneti kaabliga otse ruuterist. Kui kaabliga on tulemus hea, kuid Wi-Fi kaudu halb, asub probleem tõenäoliselt koduvõrgus, mitte fiiber-, kaabel- või DSL-ühenduses.

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi kiirust vähendavad ruuteri kaugus, paksud seinad, metallpinnad ja teiste võrkude häired. 2,4 GHz võrk levib kaugemale, kuid on sageli ülekoormatud. 5 GHz või 6 GHz võrk võib olla kiirem, kuid selle levi on lühem. Seetõttu võib samas kodus olla ühes toas hea ja teises halb ühendus.

Testi ühendust ruuteri lähedal ning võrdle tulemust probleemse asukohaga. Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, vali vähem häiritud kanal ning kasuta vajadusel võrgukaablit või korralikult paigaldatud mesh-süsteemi.

Ruuter või modem on üle koormatud

Ruuter peab samaaegselt töötlema kõigi telefonide, arvutite, telerite, valvekaamerate ja nutiseadmete liiklust. Vanem või vähese jõudlusega seade võib suure koormuse ajal suurendada latentsust ning põhjustada ühenduse katkemist isegi siis, kui liini kiirus on piisav.

Taaskäivita modem ja ruuter, kontrolli seadme tarkvarauuendusi ning vaata haldusliidesest ühendatud seadmeid. Kui probleem kordub paljude seadmete kasutamisel, võib vaja olla võimekamat ruuterit või eraldi pääsupunkti.

Taustal töötavad rakendused kasutavad ühendust

Pilvesünkroonimine, varukoopiad, mängude uuendused ja videote üleslaadimine võivad võtta ära suure osa üleslaadimiskiirusest. Eriti häiriv on see siis, kui üleslaadimine on piiratud: ühendus võib muutuda aeglaseks ka veebilehtede avamisel ja videokõnedes.

Kontrolli arvuti ja telefoni võrgukasutust ning peata testimise ajaks suured allalaadimised ja üleslaadimised. Ruuteris võib olla võimalik määrata liikluse prioriteete ehk kasutada QoS-i, et videokõned ja muu tähtis liiklus saaksid eelistuse.

Latentsus, jitter või paketikadu on liiga suur

Latentsus näitab, kui kiiresti andmepakett sihtkohta ja tagasi liigub. Jitter kirjeldab selle aja kõikumist ning paketikadu tähendab, et osa andmeid ei jõua kohale. Need näitajad mõjutavad eriti videokõnesid, pilveteenuseid ja võrgumänge, kuid võivad muuta ka tavalise sirvimise ebastabiilseks.

Kui ping suureneb koormuse ajal tugevalt või ühendus kaotab pakette, testi eraldi kaabliühendust ja mitut sihtkohta. Wi-Fi häired põhjustavad sageli lokaalset paketikadu, kuid probleem võib olla ka modemis, liinis või operaatori võrgus.

Testserver või veebiteenus annab erineva tulemuse

Kiiruse test ühendab sind kindla serveriga, mis võib asuda sinu operaatori võrgus või geograafiliselt lähedal. Veebisait, videoteenus või mänguserver võib paikneda palju kaugemal ja olla ise koormatud. Sel juhul on kodune ühendus kiire, kuid konkreetne teenus aeglane.

Võrdle mitut testserverit ning kontrolli sama teenust eri ajal. Kui ainult üks veebileht või rakendus on aeglane, vaata selle teenuse olekut ja testi mõnda muud sarnast teenust. DNS-i vahetamine võib aidata nime lahendamise viivituse korral, kuid see ei suurenda tavaliselt tegelikku internetikiirust.

Internetioperaatori võrgu ülekoormus või liiniprobleem

Kui aeglus tekib regulaarselt õhtuti, võib põhjuseks olla operaatori või piirkondliku võrgu ülekoormus. Samuti võivad probleemi põhjustada kahjustatud kaabel, ebastabiilne DSL-liin, signaalitaseme muutused või modemi ühenduse korduvad katkestused. Sellisel juhul ei pruugi ruuteri vahetamine lahendust tuua.

Tehke mitu mõõtmist eri kellaaegadel, eelistatavalt Etherneti kaabliga, ja salvestage tulemused. Kui kaabliühendus on järjepidevalt aeglane, esineb paketikadu või modem logib katkestusi, edastage andmed oma internetioperaatorile. Mainige ühenduse tüüpi, kasutatud seadet, kellaaega ja mõõdetud pinginäite.

Kuidas probleem süstemaatiliselt üles leida?

1. Taaskäivita modem ja ruuter ning kontrolli, kas aeglus mõjutab kõiki seadmeid.
2. Testi sama ühendust Etherneti kaabliga otse ruuterist.
3. Võrdle 2,4 GHz, 5 GHz ja võimalusel 6 GHz Wi-Fi võrku.
4. Peata taustal töötavad varukoopiad, uuendused ja suured failiedastused.
5. Mõõda allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, ping’i ja paketikadu eri aegadel.
6. Kui kaabliühendus on endiselt ebastabiilne, võta ühendust operaatori tehnilise toega.

Millal piisab seadistuse muutmisest?

Kui probleem esineb ainult ühes ruumis või ühes seadmes, piisab sageli ruuteri asukoha muutmisest, Wi-Fi kanali vahetamisest, võrgukaabli kasutamisest või seadme taustaliikluse piiramisest. Kui aeglus mõjutab kõiki seadmeid kaabliühenduse kaudu ja kordub kindlal ajal, tuleb kontrollida modemit, liini ja operaatori võrku.

Ära hinda ühendust ainult ühe kiire testi põhjal. Usaldusväärsema pildi annab mitme mõõtmise võrdlus, kus arvestad nii kiirust kui ka latentsust, jitter’it ja paketikadu.