Tartus netikiiruse mõõtmine: aeglase ühenduse põhjused ja lahendused

Mida näitab Tartus tehtud netikiiruse mõõtmine?

Netikiiruse test näitab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede avamist, videote vaatamist ja failide allalaadimist. Üleslaadimiskiirus on oluline videokõnede, pilveteenuste ja failide saatmise puhul. Latentsus ehk viiteaeg näitab, kui kiiresti andmepakett serverini ja tagasi liigub. Mängude ja videokõnede puhul võivad olulised olla ka jitter ehk viiteaja kõikumine ning paketikaod.

Tartus võib tulemus erineda linnaosade, hoonete ja ühendustehnoloogiate vahel. Kiudoptiline, kaabel- ja DSL-ühendus käituvad erinevalt ning Wi-Fi kaudu mõõdetud tulemus ei pruugi näidata internetiteenuse tegelikku võimekust.

Kuidas mõõta netikiirust usaldusväärselt?

Ühenda arvuti võimaluse korral Etherneti võrgukaabliga otse ruuteri või modemi külge. Peata samal ajal videostriimid, pilvesünkroonimine, failide allalaadimine ja VPN. Tee vähemalt kolm mõõtmist eri kellaaegadel, näiteks hommikul, õhtul ja nädalavahetusel.

1. Kontrolli, et testiks kasutatav seade ei teeks taustal suuri andmeedastusi.
2. Kasuta sama testiserverit või võrdle lähedal asuvaid servereid.
3. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikaod.
4. Võrdle kaabliga saadud tulemust Wi-Fi tulemusega.

Kui kaabliga mõõdetud kiirus on teenusepaketi lubatud tasemest oluliselt väiksem, võib probleem olla ühenduses või operaatori võrgus. Kui kaabelühendus on korras, kuid Wi-Fi tulemus halb, tuleb uurida koduvõrku.

Levinud põhjused, miks netikiirus on väike

Wi-Fi nõrk levi või häired

Ruuteri kaugus, paksud seinad, metallkonstruktsioonid ja naabervõrkude signaalid võivad Wi-Fi kiirust vähendada. Eriti tundlik on 5 GHz võrk, mis pakub sageli suuremat kiirust, kuid levib lühemale kaugusele. 2,4 GHz võrk ulatub kaugemale, kuid on tavaliselt häiretele vastuvõtlikum.

Ruuteri või modemi piirangud

Vananenud ruuter ei pruugi toetada kasutatava internetipaketi kiirust. Piirang võib tuleneda vanast Wi-Fi standardist, aeglastest võrgupesadest, nõrgast protsessorist või pikalt uuendamata tarkvarast. Seade võib koormuse all ka üle kuumeneda ja ühenduse ebastabiilseks muuta.

Liiga suur koduvõrgu koormus

Mitme teleri, arvuti, telefoni, turvakaamera ja nutiseadme samaaegne kasutus jagab olemasolevat ribalaiust. Kui üks seade laadib alla suuri faile või teeb pilvevarundust, võivad teised kasutajad kogeda aeglast veebilehitsemist ja kõrgemat latentsust.

Õhtune võrgu ülekoormus

Kui kiirus langeb peamiselt õhtuti, võib põhjuseks olla piirkondliku võrgu või jagatud juurdepääsu ülekoormus. See võib esineda kaabli- või muude jagatud ühenduste puhul. Püsiv erinevus kaabli kaudu tehtud mõõtmistes viitab sellele, et probleem ei ole ainult koduses Wi-Fi võrgus.

Teenusepaketi või ühendustehnoloogia piirang

DSL-ühenduse kiirust mõjutavad liini pikkus ja kvaliteet. Kaabelühenduse tegelik jõudlus võib sõltuda piirkonna koormusest. Ka kiudoptiline ühendus ei tähenda automaatselt, et iga Wi-Fi seade saavutab paketi nimikiiruse. Kontrolli lepingus märgitud tavapärast ja maksimaalset kiirust ning kasutatud tehnoloogiat.

Seadme või tarkvara probleem

Aeglane arvuti, viirusetõrje kontroll, brauserilaiendused, pahavara või VPN võivad muuta mõõtmistulemuse kehvemaks. Kui ainult üks seade on aeglane, kuid teised töötavad normaalselt, on tõenäolisem lokaalne seadmeprobleem kui internetiühenduse rike.

Latentsus, jitter ja paketikaod

Kiiruse number võib olla hea, kuid ühendus ikkagi ebamugav, kui latentsus on kõrge, jitter suur või paketikaod esinevad. Sellisel juhul võivad videokõned katkeda, mängudes tekkida viivitus ja veebilehed laadida ebaühtlaselt. Põhjus võib olla Wi-Fi häiretes, vigases kaablis, ruuteri koormuses või teenusepakkuja võrgus.

Kuidas põhjust täpsemalt kindlaks teha?

Alusta võrdlusest: mõõda kiirust kaabliga ja Wi-Fi kaudu, seejärel testi mitme seadmega. Kui kõik seadmed on kaabliga aeglased, kontrolli modemi olekut ja võta ühendust operaatoriga. Kui ainult Wi-Fi on aeglane, liiguta ruuter avatumasse ja kõrgemasse kohta ning testi eraldi 2,4 GHz ja 5 GHz võrku.

Ajasta mõõtmised eri kellaaegadele. Ainult õhtune langus viitab sageli võrgu koormusele, samal ajal kui kogu päeva kestev madal tulemus võib olla seotud liini, seadme või paketiga. Tee ruuterile taaskäivitus, kontrolli võrgukaablit ja vaata, kas probleem kaob pärast VPN-i või taustarakenduste sulgemist.

Praktilised soovitused kiiruse parandamiseks

• Paiguta ruuter kodu kesksemasse, avatud ja kõrgemasse kohta.
• Kasuta suurema kiiruse vajadusega seadmetel Etherneti kaablit.
• Vali 5 GHz võrk ruuteri lähedal ja 2,4 GHz võrk kaugemates ruumides.
• Uuenda ruuteri püsivara ning kontrolli, kas seadmed toetavad uuemaid Wi-Fi standardeid.
• Piira suurte allalaadimiste ja pilvevarunduse kiirust tipptundidel.
• Vaheta kahjustunud võrgukaabel ja kontrolli, et ühendused oleksid korralikult pesades.
• Kaalu mesh-Wi-Fi süsteemi, kui kodus on mitu surnud levi piirkonda.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui kaabliga tehtud korduvad mõõtmised jäävad selgelt alla lepingu tingimustele, ühendus katkeb või paketikaod esinevad ka otse modemiga testides. Saada tugiteenusele mõõtmiste kellaajad, kasutatud seade, ühendusviis ja testitulemused. Nii saab operaator eristada koduvõrgu probleemi liini või piirkondliku võrgu rikkest.

Ära võrdle ainult ühte kiirustesti tulemust. Usaldusväärsem hinnang põhineb korduvatel mõõtmistel, kaabli ja Wi-Fi võrdlusel ning latentsuse, jitteri ja paketikao vaatamisel.