Miks kiirustest näitab madalat kiirust?

Mida tähendab madal kiirustesti tulemus?

Kiirustest mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Madal allalaadimiskiirus tähendab, et andmed jõuavad seadmesse aeglasemalt kui ühenduselt eeldatakse. Üleslaadimiskiirus mõjutab näiteks videokõnesid, failide saatmist ja pilveteenuste kasutamist.

Testi tulemust tuleb võrrelda oma internetipaketi lubatud kiirusega, kuid arvestada tuleb ka ühenduse tehnoloogiat. Fiiberühendus, kaabelühendus ja DSL võivad anda erinevaid tulemusi. Wi-Fi kaudu tehtud mõõtmine näitab sageli kogu koduvõrgu, mitte ainult operaatori liini võimekust.

Wi-Fi nõrk levi või häired

Wi-Fi on üks sagedasemaid põhjuseid, miks kiirustest näitab madalat kiirust. Ruuteri ja seadme vaheline kaugus, paksud seinad, metallpinnad ning naabervõrkude häired võivad signaali nõrgendada. Samuti võib 2,4 GHz võrk olla aeglasem ja ülekoormatum kui 5 GHz võrk.

Kontrollimiseks tee test ruuteri lähedal ning võimalusel 5 GHz võrgus. Võrdle tulemust ka Etherneti kaabliga ühendatud arvutis. Kui kaabliga on kiirus normaalne, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi levialas või seadistuses.

Ruuteri või modemi piirangud

Vana ruuter, ebapiisav Wi-Fi standard või vigane modem võib ühenduse kiirust piirata. Mõni seade ei suuda suurema kiirusega paketti täielikult edastada, eriti juhul, kui korraga kasutatakse mitut ühendust või mitut sagedusriba.

Taaskäivita ruuter ja kontrolli tootja püsivara uuendusi. Vaata üle, kas võrgukaabel on terve ning kas ruuteri WAN- ja LAN-pordid toetavad sinu ühenduse kiirust. Kui seade on väga vana, küsi operaatorilt või seadme tootjalt, kas see sobib sinu ühenduspaketiga.

Võrgu ülekoormus ja taustal toimuv liiklus

Kiirustest võib näidata madalat tulemust, kui samal ajal vaadatakse striimingut, laaditakse alla suuri faile, kasutatakse pilvesünkroonimist või tehakse varukoopiat. Koormust võivad tekitada ka teised kodused seadmed, näiteks nutitelerid, mängukonsoolid ja valvekaamerad.

Sulge enne testi aktiivsed rakendused ning peata ajutiselt suured allalaadimised ja pilvesünkroonimine. Kontrolli ka ruuteri ühendatud seadmete nimekirja. Kui kiirus paraneb pärast liikluse vähendamist, ei pruugi tegemist olla operaatori rikkega.

Seadme jõudlus ja tarkvara

Arvuti või telefoni võrgukaart, protsessor, brauser ja turvatarkvara võivad mõõtetulemust mõjutada. Vähese jõudlusega seade ei pruugi suure kiirusega ühendust korrektselt töödelda. Mõnikord piiravad tulemust ka VPN, puhverserver või ettevõtte turvapoliitika.

Tee test teise seadmega ja kasuta võimalusel värsket brauserit. Lülita mõõtmise ajaks VPN välja ning võrdle tulemust Etherneti kaudu ühendatud arvutis. Kui ainult üks seade on aeglane, otsi põhjust selle seadme võrguseadetest või riistvarast.

Internetiühenduse tehnoloogia või operaatori probleem

Kui kiirus on madal nii Wi-Fi kui ka kaabli kaudu, võib probleem olla DSL-liinil, kaabelvõrgus, fiiberühenduse seadmes või operaatori võrgus. DSL-i puhul võivad liini pikkus ja liinikvaliteet vähendada tegelikku kiirust. Kaabelvõrgus võib tipptunnil esineda suurem koormus.

Võrdle mitme testserveri ja eri kellaaegade tulemusi. Kui tulemus on järjepidevalt madal ning erinevus lubatud kiirusega on suur, võta ühendust oma internetioperaatoriga. Esita neile testide kellaajad, kasutatud ühendusviis ja mõõdetud allalaadimis- ning üleslaadimiskiirus.

Kuidas teha usaldusväärset kiirustesti?

1. Ühenda arvuti võimalusel Etherneti kaabliga otse ruuteri külge.
2. Peata voogedastus, failiedastus, mängu- ja süsteemiuuendused.
3. Tee vähemalt kolm mõõtmist eri kellaaegadel.
4. Võrdle tulemusi nii lähima kui ka mõne teise testserveriga.
5. Märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, värin ja paketikaotus.

Üksik madal tulemus ei pruugi näidata püsivat riket. Usaldusväärsem hinnang põhineb korduvatel mõõtmistel samades tingimustes.

Praktilised sammud ühenduse parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, mitte kappi või põrandale.
• Kasuta suurema häirete hulga korral 5 GHz võrku või uuemat Wi-Fi standardit.
• Ühenda suure liiklusega seadmed, näiteks lauaarvuti või mängukonsool, Etherneti kaabliga.
• Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli kaablite seisukorda.
• Vajadusel vali kodu jaoks sobivam Wi-Fi pääsupunkt või võrgulaiendi.
• Kui kaabliga tehtud korduvtest jääb madalaks, pöördu operaatori tehnilise toe poole.

Probleemi lahendamisel tasub liikuda lihtsamast kontrollist keerukamani: esmalt välista kodune Wi-Fi ja taustaliiklus, seejärel kontrolli seadet, ruuterit ning lõpuks operaatori ühendust.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust siis, kui madal kiirus kordub ka otse kaabliga ühendatud seadmes, eri kellaaegadel ja pärast koduvõrgu koormuse vähendamist. Samuti tasub abi küsida juhul, kui esineb suur paketikaotus, ebastabiilne latentsus või ühendus katkeb.

Tehnilisele toele anna võimalikult täpne info: ühenduse tüüp, ruuteri mudel, testi kuupäev ja kellaaeg, kasutatud testserver ning tulemused. Nii saab operaator kiiremini hinnata, kas põhjus on koduses võrgus, liinis või teenusepakkuja võrgus.