Miks kiirustest ei lähe kõrgemaks? Levinud põhjused ja lahendused

Kui kiirustest näitab korduvalt oodatust väiksemat allalaadimis- või üleslaadimiskiirust, ei tähenda see alati, et internetiühendus on rikkis. Tulemust mõjutavad ühenduse tüüp, testimise viis, ruuter, kasutatav seade, Wi-Fi levik ja samal ajal toimuv võrguliiklus.

Õige põhjuse leidmiseks tuleb võrrelda testitulemust paketis lubatud kiirusega ning teha mõõtmised võimalikult kontrollitud tingimustes. Üksik test ei pruugi kirjeldada ühenduse tegelikku võimekust.

Kontrolli, mida kiirustest tegelikult mõõdab

Kiirustest mõõdab ühendust sinu seadme ja valitud testserveri vahel. Tulemus võib olla paketis märgitud maksimumist väiksem, sest andmed liiguvad läbi koduvõrgu, kohaliku ligipääsuvõrgu ja operaatori võrgu. Lisaks võivad serveri koormus ja testimise kellaaeg tulemust mõjutada.

Võrdle tulemust oma ühenduse tüübiga

• Fiiberühenduse puhul tasub kontrollida, kas mõõtmine toimub kaabliga otse ruuterist.
• Kaabel- ja DSL-ühenduse tegelik kiirus võib sõltuda liini kvaliteedist ja kaugusest võrguseadmeteni.
• Wi-Fi kaudu mõõdetud tulemus kirjeldab sageli eelkõige koduse traadita võrgu, mitte operaatoriühenduse võimekust.

Wi-Fi signaal või häired piiravad kiirust

Wi-Fi on üks sagedasemaid põhjuseid, miks kiirustest ei lähe kõrgemaks. Ruuteri kaugus, seinad, põrandad ja metallkonstruktsioonid vähendavad signaali tugevust. Samuti võivad naabrite ruuterid, Bluetooth-seadmed ja muud 2,4 GHz sagedusalas töötavad seadmed tekitada häireid.

5 GHz või uuem 6 GHz Wi-Fi võib sobiva seadme ja lühikese vahemaa korral anda suurema kiiruse kui 2,4 GHz võrk. Samas levib kõrgem sagedus kehvemini läbi seinte. Seetõttu tuleb valida sagedus vastavalt seadme asukohale ja võrgu koormusele.

Ruuter või modem ei suuda ühenduse kiirust edastada

Vananenud ruuter, piiratud Wi-Fi standard või ebapiisav protsessorivõimsus võib takistada kiirema paketi kasutamist. Sama probleem võib tekkida siis, kui ruuteri WAN- või LAN-port töötab ainult 100 Mbit/s kiirusega, kuigi internetipakett ja kaabel toetavad gigabitist ühendust.

Kontrolli ruuteri tehnilisi andmeid, püsivara versiooni ja ühendatud pordi läbiräägitud kiirust. Kui kasutad operaatori antud modemit ja eraldi ruuterit, võib piirang tekkida ka nende vahelisest ühendusest või valesti seadistatud sillarežiimist.

Seade või taustal töötavad rakendused kasutavad ühendust

Kiirustest võib jääda madalaks, kui arvuti, telefon või teler laadib samal ajal faile, teeb pilvesünkroonimist, uuendab tarkvara või edastab videot. Vanem seade võib samuti piirata tulemust, eriti suure kiirusega Wi-Fi või gigabitise ühenduse korral.

Peata testimise ajaks allalaadimised, pilveteenused, VPN, videokõned ja voogedastus. Võrdle tulemust teise seadmega ning kontrolli, kas seadme Wi-Fi-kaart ja võrgukaart toetavad sinu ühenduse kiirust.

Võrk on tipptunnil ülekoormatud

Õhtuti kasutavad sama piirkonna ühendust sageli rohkem inimesed. Kaabelvõrgus võib jagatud võrgu koormus mõjutada kiirust, kuid ülekoormus võib esineda ka operaatori või testserveri teistes osades. Kui tulemus on päeval parem ja õhtul järjepidevalt halvem, viitab see võimalikule võrgu koormusele.

Tee mõõtmised eri kellaaegadel vähemalt kahel päeval. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, värin ehk jitter ja paketikadu. Selline võrdlus annab operaatorile probleemist täpsema ülevaate.

VPN, tulemüür või muu võrguseade vähendab läbilaset

VPN krüpteerib liikluse ja suunab selle läbi täiendava serveri. See võib suurendada latentsust ning vähendada allalaadimis- ja üleslaadimiskiirust, eriti kui VPN-server asub kaugel või on koormatud. Mõju võivad avaldada ka turvatarkvara liikluskontroll ja ettevõtte võrgu reeglid.

Katseta ühendust ajutiselt ilma VPN-i ja võimalusel teise võrguseadme kaudu. Ära lülita tulemüüri ega viirusetõrjet püsivalt välja; kontrolli ainult, kas need mõjutavad mõõtetulemust.

Operaatoriühendus või pakett seab tegeliku piiri

Kui juhtmega ühendus otse ruuterisse jääb mitme mõõtmise järel paketis lubatud kiirusest oluliselt väiksemaks, võib põhjus olla operaatori liinis, modemis, piirkonna võrgus või teenuse seadistuses. DSL-i puhul võivad liini pikkus ja kvaliteet piirata saavutatavat kiirust. Fiiberühenduse puhul võib probleem olla optilises seadmes või pordis.

Võta operaatoriga ühendust siis, kui tulemus on madal nii juhtmega kui ka mitme seadmega ning erinevatel kellaaegadel. Esita mõõtmiste ajad, kasutatud ühendusviis, testserver ja tulemused. Konkreetne info aitab eristada koduvõrgu probleemi operaatori võrgu rikkest.

Kuidas teha usaldusväärne kiirustest

1. Ühenda arvuti kvaliteetse Etherneti-kaabliga otse ruuteri külge.
2. Peata teistes seadmetes allalaadimine, voogedastus ja pilvesünkroonimine.
3. Lülita testimise ajaks välja VPN või vali tavapärane koduvõrk.
4. Tee kolm mõõtmist eri aegadel ja võrdle tulemusi.
5. Kontrolli lisaks kiirusele latentsust, jitterit ja paketikadu.
6. Korda testi Wi-Fi kaudu, et näha, kui suure osa erinevusest põhjustab traadita võrk.

Kui juhtmega tulemus on korras, keskendu ruuteri asukohale, Wi-Fi sagedusele, kanalile ja seadme võimalustele. Kui ka juhtmega tulemus jääb madalaks, on mõistlik kontrollida modemit ja ühendust oma internetioperaatoriga.

Kiirustesti saab teha näiteks speedtest.im lehel. Tulemuse tõlgendamisel vaata alati koos allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja ühenduse stabiilsust.