Miks kerge kiirustest näitab väikest internetikiirust?

Kerge kiirustest võib näidata oodatust väiksemat allalaadimis- või üleslaadimiskiirust isegi siis, kui internetiühendus peaks olema piisav. Tulemuse mõjutavad ühenduse tüüp, ruuteri asukoht, Wi-Fi leviala, testimise ajal töötavad rakendused ja kasutatav seade. Seetõttu tasub üksikut mõõtmist käsitleda vihjena, mitte lõpliku tõendina.

Mida kerge kiirustesti tulemus tegelikult näitab?

Kerge kiirustest mõõdab tavaliselt andmevahetust sinu seadme ja testiserveri vahel. Tulemust väljendatakse enamasti megabittides sekundis ehk Mbps. Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede, videote ja failide laadimist, üleslaadimiskiirus aga videokõnesid, pilveteenuseid ja failide saatmist. Lisaks tuleb vaadata latentsust, värinat ehk jitterit ja paketikadu, sest suur kiirus ei taga alati stabiilset ühendust.

Wi-Fi nõrk signaal vähendab mõõdetud kiirust

Kui seade asub ruuterist kaugel või selle vahel on paksud seinad, metallkonstruktsioonid ja muud takistused, võib Wi-Fi signaal nõrgeneda. Eriti sageli ilmneb probleem 2,4 GHz võrgus, kui läheduses on palju naabervõrke. Sellisel juhul võib operaatori kaabel-, kiu- või DSL-ühendus olla korras, kuid seadmesse jõuab sellest vaid osa.

Ruuteri või modemi piirangud mõjutavad tulemust

Vanem ruuter, vigane modem või aegunud püsivara ei pruugi suurema ühenduskiirusega toime tulla. Piirang võib tekkida ka siis, kui ruuteri LAN-port töötab väiksema kiirusega kui sinu internetipakett. Kontrolli seadme tehnilisi näitajaid, taaskäivita ruuter ning paigalda tootja soovitatud püsivara, kui see on saadaval.

Teised seadmed ja rakendused kasutavad ühendust

Testimise ajal võivad teised kodused seadmed laadida alla uuendusi, edastada pilve varukoopiaid või kasutada voogedastust. Ka sinu arvuti taustaprotsessid, VPN, failijagamisrakendused ja videokõned vähendavad vaba ribalaiust. Iga põhjus on eraldi kontrollitav, peatades ajutiselt suure andmemahuga tegevused ja korrates testi.

Testimise seade võib olla pudelikael

Telefonide, tahvelarvutite ja vanemate sülearvutite Wi-Fi adapterid ei pruugi toetada sama kiirust nagu uuemad seadmed. Seadet võivad aeglustada ka vähene vaba mälu, koormatud protsessor või taustal töötavad turvaprogrammid. Kui üks seade näitab väikest kiirust, kuid teine samas võrgus oluliselt paremat tulemust, on probleem tõenäoliselt seadmes või selle ühenduses.

Internetiühenduse tüüp ja operaatori võrk

Kiudoptiline ühendus on tavaliselt väiksema häireohuga kui traadita püsiühendus, kuid ka kiuühenduse tulemust võivad mõjutada kodune võrk ja operaatori tehniline seisund. Kaabel- ja DSL-ühenduse kiirus võib sõltuda liini kvaliteedist, kaugusest võrguseadmeni ja piirkonna koormusest. Kui juhtmega mõõtmised jäävad järjepidevalt lepingulisest tasemest madalamaks, tasub pöörduda oma internetiteenuse pakkuja poole.

Testiserver, kellaaeg ja võrgu ülekoormus

Testi tulemus sõltub ka serverist, mille kaudu mõõtmine tehakse. Kaugem või ülekoormatud server võib suurendada latentsust ja vähendada mõõdetud kiirust. Õhtusel tipptunnil kasutab sama piirkonna võrku rohkem inimesi, mistõttu võib tulemus olla päevasest näidust väiksem. Võrdlemiseks tee mõõtmised eri kellaaegadel ja võimalusel mitme lähedase serveriga.

Kuidas kindlaks teha tegelik probleemi põhjus?

1. Ühenda arvuti ruuteriga võrgukaabli kaudu. Nii saad eristada Wi-Fi probleemi internetiühenduse probleemist.
2. Sulge suure andmemahuga rakendused. Peata videostriimid, pilvesünkroonimine, VPN ja allalaadimised.
3. Taaskäivita modem ja ruuter. Oota pärast taaskäivitust mõni minut, kuni ühendus taastub.
4. Korda testi vähemalt kolm korda. Pane kirja alla- ja üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ning paketikadu.
5. Võrdle eri seadmeid ja kellaaegu. Sama muster mitmel seadmel viitab tõenäolisemalt võrgu või operaatori probleemile.

Kuidas kerge kiirustesti tulemust parandada?

• Paiguta ruuter kodu keskele, kõrgemale ja eemale metallist ning muudest häireallikatest.
• Kasuta võimalusel 5 GHz või uuemat Wi-Fi võrku, kui seade ja ruuter seda toetavad.
• Suure kiiruse kontrollimiseks kasuta kvaliteetset võrgukaablit ja sobivat LAN-porti.
• Uuenda ruuteri püsivara ning kontrolli, kas seadme võrgudraiverid on ajakohased.
• Kaalu Wi-Fi pääsupunkti või võrgusilma kasutamist, kui kodus on nõrga leviga alasid.
• Kui juhtmega tulemused on korduvalt madalad, edasta operaatorile testi kellaajad ja mõõdetud näidud.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Operaatoriga tasub ühendust võtta siis, kui juhtmega test annab eri aegadel püsivalt väikse tulemuse, latentsus on ebaharilikult suur või esineb paketikadu. Esita võimalikult täpsed andmed: kasutatud seade, ühenduse tüüp, testiserver, kellaaeg ja mitu järjestikust tulemust. Nii saab teenusepakkuja eristada koduse Wi-Fi, modemi, liini või piirkondliku võrgu probleemi.