Latentsuse test ms: miks ping on kõrge ja kuidas seda parandada

Mida näitab latentsuse test millisekundites?

Latentsus ehk ping on aeg, mis kulub andmepaketil sinu seadmest testserverini ja tagasi jõudmiseks. Tulemust väljendatakse millisekundites ehk ms. Mida väiksem number, seda kiiremini reageerivad veebilehed, videokõned, pilvemängud ja võrgumängud.

Latentsuse test ei mõõda sama asja mis allalaadimis- või üleslaadimiskiiruse test. Kiirus näitab, kui palju andmeid saab teatud aja jooksul edastada, latentsus aga ühenduse reageerimiskiirust. Interneti kiiruse test annab tavaliselt koos pingiga ka kiiruse, jitteri ja paketikao näitajad.

• Alla 20 ms: väga hea tulemus mängude ja videokõnede jaoks.
• 20–50 ms: tavakasutuses hea ja stabiilne latentsus.
• 50–100 ms: enamasti kasutatav, kuid viivitust võib märgata reaalajas rakendustes.
• Üle 100 ms: viivitus on sageli selgelt tuntav.

Tulemust tuleb alati hinnata koos testserveri asukoha, ühenduse tüübi, kellaja ja paketikao näiduga.

Levinud põhjus: Wi-Fi häired ja nõrk levi

Wi-Fi võib lisada latentsust, kui ruuter asub paksude seinte taga, põrandate vahel või teiste raadiosideseadmete lähedal. Samuti võivad sama kanalit kasutada naabrite ruuterid. Nõrk signaal põhjustab kordussaateid, mille tõttu kasvavad ping ja jitter isegi siis, kui allalaadimiskiirus tundub piisav.

Kontrollimiseks tee latentsuse test ruuteri lähedal ning võrdle tulemust Etherneti kaabliga tehtud testiga. Kui kaabliga on ping märgatavalt väiksem ja stabiilsem, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi levialas või raadiosageduse ülekoormuses.

Levinud põhjus: ruuteri või modemi ülekoormus

Ruuter peab korraga haldama ühendatud seadmeid, traadita liiklust, tulemüüri ja mõnikord ka IPTV-d või VPN-i. Kui samal ajal toimub suur allalaadimine, varundus või mitu videovoogu, võivad ruuteri järjekorrad pikeneda. Seda nähtust nimetatakse sageli bufferbloat'iks: kiirus võib olla kõrge, kuid ping suureneb koormuse ajal järsult.

Testi ühendust esmalt siis, kui võrgus ei toimu muud liiklust, ja seejärel suure allalaadimise ajal. Kui ping kasvab koormuse ajal kümnete või sadade millisekundite võrra, kontrolli ruuteri püsivara ning otsi seadistust nimega QoS, SQM või liikluse prioriseerimine.

Levinud põhjus: ISP või operaatori võrgu ülekoormus

Internetioperaatori võrk võib tipptundidel olla koormatud, eriti jagatud kaabel- või DSL-segmendis. Sellisel juhul aeglustuvad ühenduse reaktsioonid sageli õhtuti, kuigi päevasel ajal on tulemus parem. Probleem võib paikneda ka koduühenduse viimases lõigus, piirkondlikus sõlmes või operaatori rahvusvahelises ühenduses.

Tehke mitu testi eri kellaaegadel ja võimaluse korral mitme testserveriga. Kui kõrge ping kordub ka Etherneti kaudu ning lähedase serveri suunas, tasub saata operaatorile mõõtmiste kuupäevad, kellaajad, ping, jitter ja paketikao tulemused.

Levinud põhjus: pikk marsruut testserverini

Latentsus sõltub füüsilisest kaugusest ja võrgumarsruudist. Tallinnast välismaal asuva serverini võib ping olla suurem kui Eesti serverini isegi siis, kui kodune ühendus töötab korralikult. Mõni rakendus kasutab automaatselt serverit teises riigis, mistõttu ei ole selle pingi võrdlemine kohaliku kiirustesti tulemusega otseselt õige.

Vali testserver, mis asub sinu ühendusele geograafiliselt lähedal, ning võrdle seejärel rakenduse tegeliku serveri tulemust. Kui lähedase serveri ping on hea, kuid kaugema teenuse ping suurem, võib erinevus olla normaalne ega viita koduvõrgu rikkega seotud probleemile.

Levinud põhjus: paketikao ja liini kvaliteedi probleemid

Paketikao korral ei jõua osa andmepakette sihtkohta või tuleb need uuesti saata. See võib põhjustada katkendlikku heli, mängudes hüplemist ja veebilehtede aeglast reageerimist. Põhjuseks võivad olla vigane Etherneti kaabel, halb ühendus pistikus, DSL-liini häired, kaabelvõrgu signaaliprobleem või operaatori võrgu rike.

Üksik kadunud pakett ei pruugi olla oluline, kuid korduv või suur paketikao protsent mõjutab ühendust otseselt. Kui paketikao näit püsib mitmes testis, vaheta kaabel, taaskäivita modem ja ruuter ning kontrolli ühendust otse operaatori seadmega. Probleemi püsimisel edasta operaatorile testitulemused.

Kuidas kõrge pingi põhjust kindlaks teha?

Kasuta võrdlevat testimist, et eraldada koduvõrgu, operaatori ja sihtserveri mõju. Tee testid võimalikult sarnastes tingimustes ning märgi üles kellaaeg, ühenduse tüüp ja kasutatud server.

1. Peata videovood, pilvesünkroonimine, VPN ja suured allalaadimised.
2. Tee latentsuse test Wi-Fi kaudu ning seejärel Etherneti kaabliga.
3. Võrdle lähedast Eesti või lähiriigi serverit kaugema serveriga.
4. Korda testi hommikul, päeval ja õhtusel tipptunnil.
5. Vaata koos pingiga jitteri, paketikao ning alla- ja üleslaadimiskiiruse näite.

Kui kaabliga tehtud test on stabiilne, keskendu Wi-Fi-le. Kui mõlemad tulemused on halvad ainult õhtul, kaalu operaatori võrgu ülekoormust. Kui probleem ilmneb ainult ühe teenuse või mängu serveriga, võib põhjus olla selle teenuse marsruudis või serveris.

Kuidas latentsust vähendada?

Alusta muudatustest, mida saab kodus kiiresti kontrollida. Kasuta võimalusel mängukonsooli, tööarvuti või videokõne jaoks Etherneti kaablit. Paiguta ruuter avatumasse ja kesksemale kohale ning vali vähem koormatud Wi-Fi kanal. Uuenda ruuteri püsivara ja taaskäivita modem ainult siis, kui ühendus on ebastabiilne, sest taaskäivitamine ei lahenda püsivat võrgu ülekoormust.

Kui ping kasvab allalaadimise ajal, lülita ruuteris sisse SQM või QoS ning sea liikluse piir veidi alla ühenduse tegeliku maksimaalse kiiruse. Väldi samaaegseid suuri varundusi ja allalaadimisi ajal, mil vajad väikest viivitust. VPN-i kasutamisel võrdle tulemust ilma VPN-ita, sest krüpteeritud liiklus võib lisada täiendava marsruudi ja viivituse.

Kui mõõtmised näitavad korduvat paketikaotust või kõrget pingi ka otse kaabliga, pöördu oma ISP ehk internetioperaatori poole. Lisa pöördumisele mitu ajatemplit, testserveri nimi, ping, jitter ja paketikao väärtus. Nii saab operaator kontrollida liini, modemi signaali ning piirkondliku võrgu seisundit.