Laiühenduse kiiruse ümberarvutamine: miks näit erineb?

Mida tähendab laiühenduse kiiruse ümberarvutamine?

Internetiühenduse kiirust näidatakse Eestis ja mujal Euroopas tavaliselt ühikus Mbps, mis tähendab megabitte sekundis. Faili suurust ja allalaadimise hetkekiirust kuvatakse aga sageli ühikus MB/s ehk megabaitides sekundis. Üks bait koosneb kaheksast bitist, mistõttu tuleb ligikaudse teisenduse tegemiseks jagada Mbps näit kaheksaga. Näiteks 100 Mbps ühendus vastab ideaaltingimustes umbes 12,5 MB/s allalaadimiskiirusele.

Ümberarvutamisel tuleb arvestada, et tegelik näit võib olla veidi väiksem. Etherneti, TCP/IP-protokollide, krüptimise ja muude võrgukihtide tehniline kulu vähendab kasutajale jäävat kiirust. Seetõttu ei tähenda 100 Mbps paketiga saadud umbes 11–12 MB/s tingimata riket.

Ühikute erinevus põhjustab kõige tavalisema segaduse

Kui operaator või ISP reklaamib ühendust kiirusega 500 Mbps, ei tähenda see, et fail laadiks alla kiirusega 500 MB/s. Õige ligikaudne arvutus on 500 ÷ 8 = 62,5 MB/s. Kiirustestis kuvatakse tulemus enamasti megabittides sekundis, samas kui veebilehitseja, mänguklient või pilverakendus võib näidata megabaitide arvu sekundis.

Kontrollimiseks vaata alati ühikut, mitte ainult numbrit. Väiketäht b tähistab bitti ja suurtäht B baiti. Samuti võib rakendus kasutada kümnendsüsteemi, operatsioonisüsteem või failihaldur aga binaarseid ühikuid, mis tekitab väikese täiendava erinevuse.

Wi-Fi vähendab ühenduse tegelikku kiirust

Wi-Fi kaudu mõõdetud tulemus ei pruugi näidata kaabliühenduse maksimaalset võimekust. Mõju avaldavad ruuteri kaugus, seinad, põrandad, naabervõrkude häired ja kasutatav sagedusala. 2,4 GHz Wi-Fi levib kaugemale, kuid on sageli ülekoormatud; 5 GHz ja uuemad standardid võivad anda suurema kiiruse, kuid nende levi on lühem.

Kui kiirustesti tulemus on ruuteri lähedal parem kui teises toas, on tõenäoline põhjus traadita võrgu levikus, mitte operaatori liinil. Võimaluse korral tee võrdlustest Etherneti kaabliga otse ruuterist või modemist.

Ruuter, modem või kodune võrk võib olla piirang

Vanem ruuter ei pruugi toetada sinu internetipaketi kiirust, eriti juhul, kui ühendus on kiirem kui 100 Mbps või kasutatakse mitut seadet korraga. Piirang võib tuleneda ka ruuteri WAN- või LAN-pordist, mis töötab ainult kiirusega 100 Mbps, kuigi operaatori ühendus on gigabitine.

Kontrolli ruuteri tehnilisi andmeid, püsivara ja pordiühenduse kiirust. Taaskäivitus võib lahendada ajutise tõrke, kuid ei paranda riistvaralist piirangut. Samuti tasub kontrollida, kas taustal töötavad varundus, videovoog, mängude uuendused või muud suured andmeedastused.

Operaatori võrgu koormus mõjutab mõõtetulemust

Kaablivõrgu või muu jagatud juurdepääsuvõrgu kasutamisel võib õhtusel tipptunnil esineda suurem koormus. See võib vähendada kiirust või suurendada latentsust, eriti kui sama piirkonna paljud kliendid kasutavad võrku korraga. Kiudoptiline ühendus ei ole koormuse suhtes immuunne, sest mõju võivad avaldada ka operaatori ühenduspunktid ja rahvusvahelised liinid.

Tee testid eri kellaaegadel ning märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, värin ehk jitter ja paketikadu. Kui tulemus langeb pidevalt ainult kindlal ajal, saada operaatorile ajaliselt täpsed mõõtmised.

Testserver ja allalaadimisserver võivad anda erineva tulemuse

Kiirustest mõõdab ühendust konkreetse testserverini, kuid fail laaditakse alla mõnest teisest serverist. Serveri asukoht, kasutajate arv, marsruut ja serveri enda üleslaadimisvõimekus võivad põhjustada erinevuse. Üks aeglane allalaadimine ei tõesta seega automaatselt, et kodune internet on aeglane.

Võrdle mitut usaldusväärset testserverit ning testi ka eri veebiteenuseid. Kui kiirustest näitab normaalset tulemust, kuid üks kindel platvorm on aeglane, asub piirang tõenäoliselt selle teenuse või ühendusmarsruudi poolel.

Kuidas tegelikku põhjust süstemaatiliselt kontrollida?

1. Teisenda paketis märgitud Mbps väärtus ligikaudseks MB/s näiduks, jagades selle kaheksaga.
2. Peata testimise ajal VPN, pilvesünkroonimine, videovoog ja muud suure liiklusega rakendused.
3. Ühenda arvuti kvaliteetse Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge.
4. Tee vähemalt kolm mõõtmist eri kellaaegadel ja võimaluse korral mitme testserveriga.
5. Võrdle allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, jitterit ja paketikadu.
6. Kontrolli ruuteri pordikiirust, Wi-Fi standardit ning seda, kas seade toetab internetipaketi maksimumi.

Praktilised soovitused kiiruse parandamiseks

• Kasuta suure kiiruse mõõtmisel Etherneti ühendust, mitte ainult Wi-Fi-t.
• Paiguta ruuter võimalikult keskele, kõrgemale ja eemale metallist takistustest ning muudest raadiosaatjatest.
• Vali vähem koormatud Wi-Fi kanal või kasuta kaasaegset 5 GHz või 6 GHz võrku, kui seadmed seda toetavad.
• Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli, kas seadme WAN- ning LAN-pordid on gigabitised.
• Kui probleem püsib ka kaabliühendusel, kogu mõõtmistulemused ja pöördu oma operaatori tehnilise toe poole.

Kokkuvõte

Laiühenduse kiiruse ümberarvutamisel on kõige olulisem eristada bitte ja baite: Mbps jagamisel kaheksaga saad ligikaudse MB/s tulemuse. Seejärel tuleb eraldada Wi-Fi, koduse riistvara, võrgu koormuse ja kaugserveri mõju. Kaabliühendus, mitu kordusmõõtmist ja näitude ülesmärkimine aitavad kindlaks teha, kas erinevus on normaalne tehniline kadu või vajab ühendus operaatori sekkumist.