Miks internetikiiruse testi ekraan näitab oodatust väiksemat kiirust?

Mida internetikiiruse testi ekraan näitab?

Internetikiiruse testi ekraan kuvab tavaliselt allalaadimiskiiruse, üleslaadimiskiiruse, latentsuse ehk ping’i, värina ehk jitter’i ja mõnikord ka paketikao. Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede, videote ja failide laadimist. Üleslaadimiskiirus on oluline videokõnede, pilveteenuste ja failide saatmise puhul.

Testi tulemust ei saa alati võrrelda otse internetipaketis lubatud kiirusega. Paketi kiirus on sageli ühenduse teoreetiline maksimum, kuid testi mõjutavad kasutatav seade, ruuter või modem, Wi-Fi leviala, serveri kaugus ja hetkevõrgu koormus.

Levinud põhjused, miks tulemus on väike

Test toimub Wi-Fi kaudu

Wi-Fi ühendus võib olla aeglasem kui kaabelühendus, sest signaal peab läbima seinu ning konkureerib teiste võrkude ja seadmetega. Eriti mõjutavad tulemust 2,4 GHz sagedus, naabervõrkude häired ja pikk vahemaa ruuterini. Kui internetikiiruse testi ekraan näitab Wi-Fi kaudu väiksemat kiirust, tee võrdlustest Etherneti kaabliga.

Ruuter või modem piirab kiirust

Vananenud ruuter, ebapiisava jõudlusega modem või vale võrgupordi kiirus võib takistada kiiremast paketist kasu saamist. Kontrolli, kas ruuter toetab sinu ühenduse kiirust, kas kaabel on vähemalt Cat5e standardiga ning kas kasutatav LAN-port töötab gigabitikiirusel.

Seade ei suuda ühendust töödelda

Vana sülearvuti, telefoni piiratud Wi-Fi adapter või taustal töötav viirusetõrje võib testi tulemust vähendada. Ka protsessori koormus, aktiivsed allalaadimised ja VPN võivad mõjutada mõõtmist. Sulge testimise ajaks liigsed rakendused ning võrdle tulemust teise kaasaegse seadmega.

Võrk on samal ajal koormatud

Kui kodus vaadatakse voogedastust, mängitakse võrgumänge või laaditakse suuri faile, jagavad kõik seadmed sama ühendust. Seetõttu võib testi tulemus õhtusel tipptunnil olla väiksem kui varahommikul. Tee mitu mõõtmist eri kellaaegadel ja märgi tulemused üles.

Testiserver asub kaugel

Kiirustest sõltub ka sellest, millise serveriga ühendus luuakse. Kaugem server võib lisada latentsust ja vähendada läbilaskevõimet, eriti rahvusvahelise ühenduse puhul. Vali esmalt lähim saadaolev server ning võrdle seejärel tulemusi teise serveriga.

Probleem võib olla operaatori võrgus

Kiudoptilise, kaabli- või DSL-ühenduse puhul võib aeglane tulemus olla seotud operaatori võrgu hoolduse, piirkondliku rikke või tipptunni ülekoormusega. Kui sama probleem kordub ka otse kaabliga ja mitmes seadmes, säilita testi tulemused ning pöördu oma internetiteenuse pakkuja poole.

Kuidas põhjust süstemaatiliselt kontrollida?

1. Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus taastub.
2. Ühenda arvuti Etherneti kaabliga otse ruuteri külge.
3. Peata teiste seadmete videod, allalaadimised ja varundused.
4. Vali lähim testiserver ning tee vähemalt kolm mõõtmist.
5. Salvesta allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, ping, jitter ja paketikao näit.
6. Võrdle kaabli- ja Wi-Fi-tulemust ning testi võimaluse korral teise seadmega.

Kui kaabli kaudu saadud tulemus vastab ligikaudu paketile, on tõenäoline probleem Wi-Fi seadistuses või levialas. Kui kaabliga on tulemus samuti püsivalt madal, tasub kontrollida ruuterit, kaableid ja operaatori võrku.

Kuidas Wi-Fi ühendust parandada?

Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta, mitte kappi, põrandale või suure metallpinna kõrvale. Kasuta uuemate seadmetega 5 GHz või 6 GHz sagedust, kui leviala on piisav. 2,4 GHz sobib paremini kaugematesse ruumidesse, kuid sellel on tavaliselt rohkem häireid ja väiksem praktiline kiirus.

Uuenda ruuteri tarkvara, vali vähem koormatud Wi-Fi kanal ja kontrolli, kas ruuteri turvaseaded kasutavad kaasaegset standardit. Suures kodus võib olla mõistlik kasutada juhtmega ühendatud pääsupunkti või mesh-süsteemi, sest üksik Wi-Fi kordisti võib kiirust vähendada.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui tulemus on mitmel järjestikusel mõõtmisel väike ka Etherneti kaudu, probleem esineb eri seadmetes või ühendus katkeb. Lisa pöördumisele testi kuupäev, kellaaeg, kasutatud server, ühenduse tüüp ning ekraanipildid. Maini eraldi, kas häiritud on allalaadimine, üleslaadimine, latentsus või ühenduse stabiilsus.

Operaator võib kontrollida liini signaali, modemi logisid, piirkondlikku koormust ja paketiga seotud tehnilisi piiranguid. DSL-ühenduse puhul võivad tulemust mõjutada liini pikkus ja vaskkaabli kvaliteet. Kaabel- ja kiudühenduse puhul tuleb kontrollida seadmete sünkroonimist ning optilise või koaksiaalühenduse seisukorda.

Kuidas testi tulemust õigesti hinnata?

Üksik mõõtmine ei anna alati piisavat alust järelduseks. Usaldusväärsema hinnangu saamiseks kasuta sama seadet, sama ühendusviisi ja mitut testiserverit. Vaata lisaks kiirusele ka latentsust, jitter’it ja paketikaotust, sest videokõne või võrgumäng võib kannatada isegi siis, kui allalaadimiskiirus tundub piisav.

Testi tulemuste tõlgendamisel arvesta ka ühikutega. Internetipaketid on tavaliselt märgitud megabittides sekundis ehk Mbps, kuid failide allalaadimise rakendused võivad kuvada megabaitides sekundis ehk MB/s. Üks bait koosneb kaheksast bitist, mistõttu ei ole need numbrid omavahel üks ühele võrreldavad.