Interneti kiiruse testi nipid: miks tulemus on oodatust aeglasem?

Mida interneti kiiruse testi tulemus tegelikult näitab?

Interneti kiiruse test mõõdab ühenduse hetkeseisundit konkreetses seadmes ja konkreetses võrgupunktis. Tulemuses kuvatakse tavaliselt allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus ehk ping, jitter ja mõnikord pakettide kadu. Üks test ei kirjelda alati kogu püsiühenduse võimekust, sest tulemust mõjutavad Wi-Fi, ruuteri koormus, kasutatav server ja samal ajal toimuvad tegevused.

Kui test tehakse Wi-Fi kaudu, ei mõõdeta ainult operaatori või ISP ühendust. Mõõtmist mõjutavad ka kaugus ruuterist, seinad, sagedusriba ja seadme võrguadapter. Seetõttu tuleks põhjust otsida samm-sammult, mitte teha järeldust ühe madala näidu põhjal.

Esimene põhjus: test toimub Wi-Fi kaudu

Wi-Fi on kõige tavalisem põhjus, miks kiiruse testi tulemus jääb kaabliga võrreldes aeglasemaks. 2,4 GHz sagedus levib kaugemale, kuid on sageli häiritud naabervõrkudest ja muudest seadmetest. 5 GHz või uuem Wi-Fi võib anda suurema kiiruse, kuid selle levi on lühem ja seinad mõjutavad signaali rohkem.

Kontrollimiseks ühenda arvuti võimalusel Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge ning korda testi. Kui kaabliga on tulemus selgelt parem, on probleem tõenäoliselt koduses Wi-Fi võrgus, mitte ühenduse välisliinis.

Teine põhjus: koduvõrgus toimub samal ajal suur andmeedastus

Allalaadimised, pilvesünkroonimine, videokõned, mängukonsoolide uuendused ja mitme seadme voogedastus jagavad sama ühendust. Kui üks seade kasutab suure osa ribalaiusest, näitab kiiruse test teiste tegevuste tõttu väiksemat tulemust.

Lülita testimise ajaks välja videote voogedastus, suured allalaadimised, varundusprogrammid ja VPN. Kontrolli ka teisi koduvõrgu seadmeid, sest taustal töötav nutiteler, telefon või valvekaamera võib ühendust pidevalt koormata.

Kolmas põhjus: ruuter või modem on üle koormatud või vananenud

Ruuter peab haldama kõiki ühendatud seadmeid, NAT-liiklust ja Wi-Fi ühendusi. Vanem või väiksema jõudlusega seade võib suurema paketikiiruse korral muutuda kitsaskohaks. Probleemi võivad põhjustada ka pikk tööaeg, ülekuumenemine, vigane püsivara või valesti seadistatud võrguparameetrid.

Taaskäivita ruuter ja modem, kontrolli tootja pakutavaid püsivara uuendusi ning paiguta seade avatud ja jahedasse kohta. Kui kaabliga tehtud kordustest jääb endiselt madalaks, kontrolli ruuteri WAN- ja LAN-portide kiirust. Mõni vanem port võib piirduda madalama ühenduskiirusega.

Neljas põhjus: kasutatav seade või brauser piirab testi

Kiiruse testi tulemust võivad mõjutada vana arvuti, aeglane võrgukaart, taustal töötav turvatarkvara või brauseri laiendused. Eriti märgatav võib erinevus olla mobiilseadmes, mille Wi-Fi antenn ja energiasäästurežiim ei võimalda ruuteriga maksimaalset ühendust.

Tee sama test teises ajakohases seadmes ja võimalusel erinevas brauseris. Sulge mittevajalikud rakendused, peata aktiivsed allalaadimised ning kontrolli, kas arvuti on ühendatud Gigabit Etherneti või piisavalt kiire Wi-Fi kaudu.

Viies põhjus: testiserver ja mõõtmise aeg mõjutavad tulemust

Kiiruse test ühendab seadme kindla serveriga. Kui server asub kaugel, on koormatud või läbib ühendus mitu võrguvahelist sõlme, võib tulemus olla madalam ja latentsus suurem. Ka õhtune tipptund võib mõjutada mõne operaatori või piirkonna võrgu koormust.

Vali testiserver, mis asub sinu asukohale lähedal, ning korda mõõtmist hommikul, päeval ja õhtul. Üksik näit ei ole piisav, et hinnata püsiühenduse kvaliteeti. Kasulikum on võrrelda mitut testi samas seadmes ja sarnastes tingimustes.

Kuues põhjus: probleem on operaatori ühenduses või liinil

Kui kiirus on Etherneti kaabliga ühendatud arvutis püsivalt madal, võib põhjus olla modemi signaalis, valguskaabli või kaabelliini ühenduses, DSL-liini kvaliteedis või operaatori võrgu koormuses. Ka pakettide kadu ja ebastabiilne latentsus võivad viidata liiniprobleemile, mitte ainult vähesele allalaadimiskiirusele.

Salvesta mitme testi tulemused koos kuupäeva, kellaaja, kasutatud seadme ja ühendusviisiga. Kui näit jääb järjepidevalt sinu paketis kirjeldatud tasemest madalamaks, võta ühendust oma internetiteenuse pakkujaga. Anna neile teada ka jitteri, pakettide kao ja katkestuste kohta.

Kuidas interneti kiiruse testi õigesti teha?

1. Ühenda arvuti Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge.
2. Peata VPN, suured allalaadimised, pilvesünkroonimine ja voogedastus.
3. Sulge teised rakendused ning võimalusel eemalda testimise ajaks ülejäänud seadmed võrgust.
4. Vali lähedal asuv testiserver ja tee vähemalt kolm mõõtmist.
5. Korda testi erinevatel kellaaegadel ning märgi üles allalaadimine, üleslaadimine, ping, jitter ja pakettide kadu.

Praktilised lahendused aeglase tulemuse parandamiseks

• Kasuta võimalusel Etherneti kaablit, eriti lauaarvuti, teleri või mängukonsooli puhul.
• Paiguta ruuter kodu keskele, kõrgemale ja eemale metallist esemetest ning muudest raadiosaatjatest.
• Vali sobiv Wi-Fi sagedus: 5 GHz või uuem võrk lähedal, 2,4 GHz kaugemates ruumides.
• Uuenda ruuteri püsivara ja seadmete võrguadapterite draivereid.
• Kontrolli, kas ruuteri või modemi pordid toetavad sinu ühenduse kiirust.
• Kui levi on suurimas probleemis, kaalu korralikult paigaldatud mesh-Wi-Fi süsteemi.
• Kui kaabliga tehtud testid on korduvalt kehvad, pöördu operaatori tehnilise toe poole.

Kuidas tulemusi õigesti hinnata?

Võrdle testi tulemust eelkõige ühenduspaketi tingimuste ja mõõtmise olukorraga. Väike kõikumine on tavapärane, kuid korduv suur erinevus, katkestused, kõrge latentsus või pakettide kadu vajavad täiendavat kontrolli. Interneti kiiruse testi nipid aitavad esmalt eristada koduse Wi-Fi ja seadme probleeme olukorrast, kus piirang võib olla ruuteris, liinil või operaatori võrgus.

Kui probleem esineb ainult ühes seadmes või ühes ruumis, alusta koduvõrgu seadistusest. Kui sama nähtus kordub kaabliga, mitmes seadmes ja eri kellaaegadel, koonda mõõtmistulemused ning esita need internetiteenuse pakkujale.