Miks on Speedtesti tulemus halb? Levinud põhjused ja lahendused

Kui Speedtest näitab oodatust väiksemat allalaadimis- või üleslaadimiskiirust, ei tähenda see alati, et internetipakett ei tööta lubatud viisil. Tulemust mõjutavad ühenduse tüüp, Wi-Fi leviala, ruuteri seisukord, testimise ajal kasutatav seade ja võrgu koormus.

Probleemi täpseks hindamiseks võrdle tulemust oma teenusepakkuja või operaatori lepingulise kiirusega. Arvesta, et testitulemus võib olla hetkeline ning juhtmevaba ühendus ei pruugi saavutada sama kiirust nagu fiiber-, kaabel- või DSL-ühendus otse võrgukaabli kaudu.

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi on üks levinumaid põhjuseid, miks Speedtesti tulemus on halb. Ruuterist kaugel asuv seade, paksud seinad, metallpinnad ja teiste koduste seadmete tekitatud häired vähendavad tegelikku kiirust. Ka 2,4 GHz võrk võib olla aeglasem, sest seda kasutavad sageli paljud naabervõrgud.

Kontrollimiseks tee test ruuteri lähedal ning võrdle 2,4 GHz ja 5 GHz võrku. Kui võimalik, kasuta sama seadmega Etherneti kaablit. Kui kaabliga on tulemus hea, on probleem tõenäoliselt Wi-Fi levialas, kanalite ülekoormuses või ruuteri asukohas.

Ruuter või modem piirab ühendust

Vananenud ruuter või modem ei pruugi toetada sinu internetipaketi kiirust, eriti juhul, kui ühendus on kiire fiiber- või kaabelühendus. Probleemi võivad põhjustada ka ülekuumenemine, vananenud tarkvara, täis seadmemälu või ruuteri liiga suur koormus.

Taaskäivita modem ja ruuter, kontrolli tootja tarkvarauuendusi ning vaata, kas seadme WAN- ja LAN-pordid toetavad vajalikku kiirust. Kui ruuter on aastaid vana või selle tehnilised näitajad jäävad paketist maha, võib uuem seade anda märgatavalt parema tulemuse.

Internetiühendus on tipptunnil ülekoormatud

Õhtuti võib kohaliku võrgu või teenusepakkuja juurdepääsuvõrgu koormus suureneda. See võib vähendada allalaadimiskiirust ja suurendada latentsust, kuigi päevasel ajal on tulemus normaalne. Sarnane mõju tekib siis, kui koduvõrgus vaadatakse mitut kõrge kvaliteediga voogedastust või laaditakse suuri faile.

Testi ühendust eri kellaaegadel ja märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, ping, värin ehk jitter ning paketikadu. Kui kiirus langeb regulaarselt just tipptunnil ja kaabliga tehtud test näitab sama mustrit, tasub pöörduda operaatori poole.

Seade või taustal töötavad rakendused kasutavad ühendust

Arvuti, telefoni või teleri taustal töötavad rakendused võivad Speedtesti tulemust vähendada. Pilvesünkroonimine, süsteemiuuendused, videokõned, mängude allalaadimine ja varundusteenused kasutavad sama ühenduse läbilaskevõimet.

Sulge enne testi aktiivsed allalaadimised ja voogedastused ning kontrolli, millised rakendused võrku kasutavad. Tee test võimalusel ühe seadmega, sest mitme kasutaja samaaegne liiklus jagab ühenduse kiirust.

Speedtesti server või testimise viis mõjutab tulemust

Speedtesti tulemus sõltub ka valitud testserverist ja ühendusest serverini. Kauge või ajutiselt koormatud server võib anda väiksema kiiruse ning suurema latentsuse kui lähedal asuv server. Brauseri laiendused, VPN ja viirusetõrje liikluse kontroll võivad samuti mõõtmist mõjutada.

Vali testis automaatselt soovitatud või geograafiliselt lähedane server ja korda mõõtmist mitu korda. Testi ilma VPN-ita ning kasuta võimalusel värsket brauserit või ametlikku rakendust. Üksik halb tulemus ei ole piisav alus ühenduse vea järeldamiseks.

Teenusepakkuja ühenduses võib olla rike

Kui kiirus on halb nii Wi-Fi kui ka Etherneti kaudu, mitmes seadmes ja eri testserveritega, võib probleem olla modemi signaalis, liinil või teenusepakkuja võrgus. DSL-ühendust mõjutab liini kaugus ja kvaliteet, kaabelühendust võivad mõjutada piirkonna koormus ning fiiberühenduse puhul võivad rolli mängida optiline signaal või seadmeport.

Enne operaatoriga ühenduse võtmist taaskäivita seadmed ja kogu kordustestide tulemused. Pane kirja testimise kellaaeg, ühenduse tüüp, kasutatud seade, kaabel- või Wi-Fi-ühendus ning ping, jitter ja paketikadu. Need andmed aitavad rikkest kiiremini ülevaadet saada.

Kuidas halva tulemuse põhjust kindlaks teha

1. Tee esimene test ruuteri lähedal tavapärase Wi-Fi ühendusega.
2. Korda testi Etherneti kaabliga, kui seadmel ja ruuteril on sobiv võrgupesa.
3. Peata teised suured võrgutoimingud ja testi vähemalt kahe seadmega.
4. Vali lähedane testserver ning võrdle tulemusi eri kellaaegadel.
5. Vaata lisaks kiirusele ka ping-i, jitterit ja paketikadu.

Kui kaabliga saadav kiirus vastab paketile, kuid Wi-Fi tulemus on halb, keskendu ruuteri asukohale, sagedusalale ja koduvõrgu seadistusele. Kui mõlemad tulemused on järjepidevalt madalad, on tõenäolisem seadme, liini või teenusepakkuja probleem.

Praktilised viisid internetikiiruse parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse ja avatud kohta.
• Kasuta suurema kiiruse jaoks 5 GHz Wi-Fi võrku, kui levi on piisav.
• Ühenda lauaarvuti, mängukonsool või teler võimalusel Etherneti kaabliga.
• Uuenda ruuteri tarkvara ja taaskäivita seade pärast pikaajalist kasutust.
• Kontrolli, et VPN, pilvesünkroonimine ja muud taustateenused ei piiraks ühendust.
• Võrdle tulemust teenusepakkuja paketiga ning võta korduva vea korral operaatoriga ühendust.

Ära hinda ühendust ainult ühe Speedtesti mõõtmise põhjal. Korduv muster eri seadmete, serverite ja ühendusviisidega annab palju usaldusväärsema pildi ning aitab eristada koduse Wi-Fi probleemi teenusepakkuja võrgu rikkest.