Miks Telia internetikiiruse test näitab aeglasemat kiirust?
Kui Telia internetikiiruse test näitab aeglast tulemust, ei tähenda see alati teenuse riket. Sageli mõjutavad tulemust Wi-Fi, ruuter, seade, kaabeldus või võrk koormus.
Kui online internetikiiruse test Telia näitab aeglasemat tulemust kui ootasid, ei tähenda see kohe, et ühendus on katki. Tulemusi mõjutavad nii testimise viis kui ka kodune võrk, seade, ruuter ja isegi see, millal testi teed.
Mida aeglane testitulemus tegelikult tähendab
Kiirusetest mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust ja vahel ka jitterit ning paketikadu. Kui üks neist näitajatest on halb, võib veebis surfamine, videokõned või voogedastus tunduda aeglane ka siis, kui teised teenused töötavad.
Telia või mõne muu operaatori puhul ei näita üks test veel kogu pilti. Tulemusi tasub võrrelda korduvate mõõtmistega, eri kellaaegadel ja võimalusel otse kaabliga ühendatult.
Levinud põhjus: Wi-Fi ei ole sama mis tegelik ühendus
Paljud aeglased tulemused tulevad mitte internetiühendusest, vaid Wi-Fi piirangutest. Seina- ja mööblibarjäärid, naabervõrkude häired, vanemad Wi-Fi standardid ning 2,4 GHz sagedus võivad kiirust märgatavalt vähendada.
Kui testid telefoni või sülearvutiga kaugemal ruuterist, võib tulemus olla palju halvem kui kaabliga arvutil. Seetõttu tasub kiirust mõõta samas ruumis, kus ruuter asub, ja võimalusel 5 GHz või 6 GHz võrgus.
Ruuteri, modemi või kaabelduse probleemid
Kui ruuter on vana, üle kuumenenud või valesti seadistatud, võib see piirata kogu koduvõrgu läbilaskevõimet. Sama kehtib vigase Ethernet-kaabli, lõdva ühenduse või optilise lõppseadme häirete kohta.
Kaabelühenduse korral on oluline, et arvuti võrgukaart, ruuteri port ja kaabel toetaksid soovitud kiirust. Kui mõni lüli on aeglasem, langeb ka mõõtetulemus.
Seadme jõudlus võib testi piirata
Mõnikord ei ole probleem üldse teenuses, vaid arvutis, telefonis või brauseris. Taustal töötavad varundused, pilvesünkroonimine, viirusetõrje skannimine või vananenud võrgudraiverid võivad testi mõjutada.
Kui sama ühendus annab erinevas seadmes väga erineva tulemuse, on põhjuseks sageli just seadme jõudlus. Testi tasub teha värskendatud tarkvaraga ja võimalusel ainult ühe aktiivse seadmega võrgus.
Võrgu koormus ja aeg on olulised
Õhtusel ajal on koduvõrkudes ja mõnikord ka teenusepakkuja võrgus rohkem koormust. Kui samal ajal striimitakse videot, laetakse alla suuri faile või tehakse videokõnesid, jaguneb läbilaskevõime mitme tegevuse vahel.
Kui test näitab päeval paremat ja õhtul kehvemat tulemust, viitab see sageli koormusele. Sama loogika kehtib ka siis, kui mitu inimest kasutab samal ajal sama ühendust.
Kuidas tulemusi õigesti kontrollida
Tee test võimalusel kaabliga otse ruuterisse ühendatud arvutist. Sulge taustal töötavad allalaadimised, VPN, pilvesünkroonimine ja muud võrku kasutavad rakendused.
- Testi vähemalt 2–3 korda.
- Võrdle kaabliga ja Wi-Fi kaudu saadud tulemusi.
- Proovi eri kellaaegadel.
- Vaata lisaks allalaadimisele ka üleslaadimiskiirust ja latentsust.
Mida saad ühenduse parandamiseks teha
Kui tulemus jääb pidevalt kehvaks, alusta ruuteri taaskäivitamisest ja kontrolli kaableid. Seejärel proovi ruuterile lähemal, teises sagedusribas või kaabliga ühendust.
Praktilised sammud:
- aseta ruuter avatud kohta, mitte kapi sisse;
- uuenda ruuteri tarkvara;
- kasuta lühemat ja kvaliteetset võrgukaablit;
- jaga suurem koormus vähemate seadmete vahel;
- vajadusel võta ühendust operaatori toega ja kirjelda mõõtmistulemusi.
Kui internetikiiruse test on korduvalt halb nii kaabliga kui ka erinevates seadmetes, võib vaja olla teenuse kontrolli või seadme vahetust. Kui probleem esineb ainult Wi-Fi kaudu, on tõenäolisemalt tegu koduse võrgu häirega, mitte liiniveaga.
Telia ühenduse puhul aitab kõige rohkem süsteemne võrdlus: tee samas kohas, samal seadmel ja võimalusel samal meetodil mitu mõõtmist. Nii selgub, kas kitsaskoht on Wi-Fi, ruuter, seade või tegelik teenuseühendus.
