Tartu Ülikooli võrgu kiiruse test: miks kiirus erineb?

Mida Tartu Ülikooli võrgu kiiruse test tegelikult mõõdab?

Kiirustest mõõdab ühendust konkreetse seadme, kasutatava võrgu ja valitud testserveri vahel. Tulemustes tasub vaadata allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust ehk viivitust, värinat ja paketikadu. Üksik mõõtmine ei pruugi kirjeldada kogu päeva olukorda, sest ülikooli Wi-Fi, ühiselamuühendus, kodune püsiühendus või mobiilne internet võivad eri ajal erinevalt koormatud olla.

Kui Tartu Ülikooli võrgu kiiruse test annab väikese allalaadimiskiiruse, kuid latentsus ja paketikadu on korras, võib probleem olla läbilaskevõimes. Kui kiirus kõigub tugevalt või ühendus katkeb, tuleks uurida häireid, leviala ja võrgu koormust.

Levinud põhjused, miks kiirus on oodatust väiksem

Wi-Fi nõrk levi või häired

Wi-Fi signaal nõrgeneb seinte, korruste ja kauguse tõttu. Samuti võivad naabruses olevad pääsupunktid, Bluetooth-seadmed ja muud raadiosideallikad tekitada häireid. Seetõttu võib ruuteri lähedal tehtud test olla oluliselt parem kui teises ruumis või ühiselamu kaugemas osas.

Võrgu suur koormus

Kui samas pääsupunktis või koduses ruuteris on palju aktiivseid kasutajaid, jagatakse olemasolev läbilaskevõime nende vahel. Loengute, õppetöö või õhtuse tipptunni ajal võivad videokõned, pilvesünkroonimine ja voogedastus vähendada ühe seadme kiirust isegi siis, kui püsiühendus ise töötab tavapäraselt.

VPN või vaheserveri kasutamine

Ülikooli VPN, töökoha VPN või muu vaheserver võib muuta liikluse marsruuti. Andmed läbivad siis täiendava serveri, mis võib suurendada latentsust, vähendada kiirust ja põhjustada paketikadu. VPN-i mõju hindamiseks tehke võrdlustest sama seadme ja sama asukohaga nii VPN-iga kui ka ilma selleta, kui võrgu kasutusreeglid seda lubavad.

Ruuteri, modemi või võrgukaabli piirang

Vana ruuter või modem ei pruugi toetada kasutatava ühenduse tegelikku kiirust. Piirang võib tekkida ka vigasest Etherneti-kaablist, ebakvaliteetsest toiteadapterist või ruuteri ülekuumenemisest. Kaabelühendus võib olla aeglane juhul, kui võrgukaart lepib kiiruseks 100 Mbit/s, kuigi ühendus peaks toetama rohkem.

Seadme jõudlus ja taustategevused

Sülearvuti või telefoni protsessor, Wi-Fi-adapter, draiverid ja operatsioonisüsteem mõjutavad testitulemust. Samal ajal võivad töötada süsteemiuuendused, pilvevarundus, failijagamine või mängukliendid. Need kasutavad ühendust ja võivad muuta tulemuse väiksemaks kui tavaliselt.

Testserveri asukoht ja marsruut

Kiirustesti serveri asukoht mõjutab mõõtmist. Lähedane server võib näidata väiksemat latentsust, kaugem server aga rohkem võrguvahepunkte ja suuremat viivitust. Kui ainult üks server annab halva tulemuse, ei tähenda see tingimata, et Tartu Ülikooli võrk või internetiteenuse pakkuja ühendus on rikkis.

Probleem teenusepakkuja või välise teenusega

Kui kiirus on väike nii Wi-Fi kui ka kaabli kaudu, mitmes seadmes ja eri testserveritega, võib põhjus olla operaatori ühenduses, piirkondlikus rikkes või kasutatava välise teenuse ülekoormuses. Sellisel juhul tasub kontrollida teenusepakkuja teadaandeid ja edastada kasutajatoele korduvate testide tulemused.

Kuidas probleemi põhjust kindlaks teha?

1. Peatage ajutiselt voogedastus, pilvesünkroonimine, suured allalaadimised ja muud ühendust kasutavad rakendused.
2. Tehke test ruuteri või pääsupunkti lähedal ning korrake seda teises asukohas. Märkige üles kellaaeg, seade, ühenduse tüüp ja testserver.
3. Võimaluse korral võrrelge Wi-Fi-t Etherneti-kaabliga. Kui kaabel on kiire, on tõenäoline Wi-Fi levi või häirete probleem.
4. Testige vähemalt kahe seadmega. Kui ainult üks seade on aeglane, kontrollige selle draivereid, võrgukaarti ja taustaprotsesse.
5. Vaadake lisaks kiirusele latentsust, värinat ja paketikadu. Halb ping või paketikadu võib mõjutada videokõnesid ja võrgumänge ka siis, kui allalaadimiskiirus tundub piisav.
6. Korrake mõõtmist eri kellaaegadel. Ühekordne tulemus ei näita, kas probleem on püsiv või seotud võrgu tipptunniga.

Kuidas ühendust parandada?

Wi-Fi puhul paigutage ruuter või pääsupunkt võimalikult avatud ja kesksele kohale. Kasutage sobivat sagedusriba: 5 GHz või 6 GHz võib anda lähedal suurema kiiruse, 2,4 GHz võib levida kaugemale. Vajaduse korral valige vähem häiritud kanal, uuendage ruuteri tarkvara ja lisage suure pinna korral pääsupunkt, mitte juhuslik Wi-Fi võimendi.

Kaabelühenduse puhul kontrollige Etherneti-kaabli seisukorda, ühenduse läbirääkimiskiirust ja ruuteri püsivara. Taaskäivitage modem või ruuter vastavalt tootja juhistele, kuid ärge lähtestage seadet tehaseseadetele enne vajalike seadistuste varundamist.

Seadme puhul sulgege kiirustesti ajal suured allalaadimised ja varundused, uuendage Wi-Fi-adapteri draiverit ning proovige teist veebilehitsejat. Kui seade on vana, võib selle töötlemisvõime piirata testi isegi siis, kui internetiühendus on korras.

VPN-i ja sisevõrgu puhul võrrelge liiklust lubatud tingimustel VPN-iga ja ilma VPN-ita. Kui probleem esineb ainult ülikooli sisevõrgus või kindlas pääsupunktis, edastage võrgu haldajale asukoht, kellaaeg, seadme tüüp, ühenduse viis ja korduvate testide tulemused.

Millal pöörduda võrguoperaatori või toe poole?

Võtke ühendust teenusepakkuja või võrgu toega siis, kui sama probleem kordub mitmes seadmes, kaabelühenduse kaudu ja eri aegadel. Lisage võimalusel testide kuupäevad, allalaadimis- ja üleslaadimiskiirus, latentsus, paketikadu ning kasutatud server. Kui aeglus esineb ainult ühes ruumis, seadmes või Wi-Fi-võrgus, on tõenäolisem kohalik seadistus- või leviprobleem.

Ärge võrrelge tulemust ainult reklaamitud maksimumkiirusega. Tegelik kiirus sõltub ühenduse tüübist, kodusest või ülikooli võrgust, seadmetest, liiklusest ja testserverist. Korduv ning võrreldavatel tingimustel tehtud mõõtmine annab probleemi põhjuste hindamiseks palju usaldusväärsema aluse.