Miks suure kiirusega internetitest näitab oodatust kehvemat tulemust?

Kui suure kiirusega internetitest näitab paketis lubatust väiksemat alla- või üleslaadimiskiirust, ei tähenda see kohe operaatori riket. Mõõtetulemust mõjutavad ühenduse tüüp, kasutatav seade, ruuteri asukoht, Wi-Fi sagedus, võrgu koormus ja testiserveri kaugus. Õige põhjuse leidmiseks tuleb esmalt eristada Wi-Fi kaudu mõõdetud tulemust juhtmega ühendusest.

Kuidas aeglane tulemus avaldub?

Probleem võib väljenduda aeglases veebilehtede laadimises, katkendlikus videopildis, aeglasetes failiedastustes või mängudes tekkivas viivituses. Internetikiiruse testis vaadatakse tavaliselt alla- ja üleslaadimiskiirust, latentsust, värinat ehk jitter'it ning paketikaotust. Üksik madal tulemus ei tõesta veel püsivat probleemi, sest ühenduse koormus ja testiserver võivad mõõtmist mõjutada.

Levinud põhjused

Wi-Fi signaal on nõrk või häiritud

Wi-Fi kiirus väheneb, kui seade asub ruuterist kaugel või seinad, põrandad ja metallkonstruktsioonid takistavad signaali levikut. Häireid võivad tekitada ka naabrite ruuterid, Bluetooth-seadmed ja ülekoormatud 2,4 GHz sagedusala. Selle tõttu võib sama ühendus anda ruuteri kõrval parema tulemuse kui teises toas.

Test toimub ebasobivas sagedusalas

2,4 GHz Wi-Fi levib kaugemale, kuid selle kiirus ja häirekindlus on sageli väiksemad. 5 GHz sagedusala võimaldab tavaliselt suuremat läbilaskevõimet, kuigi leviala on lühem. Uuemates seadmetes võib kasutada ka 6 GHz ühendust, kui ruuter ja klientseade seda toetavad.

Ruuter või modem piirab ühendust

Vana ruuter, aeglane Wi-Fi standard või ebapiisav protsessor võib kiire kiu-, kaabli- või DSL-ühenduse tegelikku jõudlust piirata. Piirang tekib eriti siis, kui korraga töötab mitu seadet, kasutatakse VPN-i või ruuter teeb mahukat liikluse filtreerimist.

Taustal toimub andmeside

Operatsioonisüsteemi uuendused, pilvesünkroonimine, varundamine, videovoog ja failide allalaadimine kasutavad sama ühenduse ribalaiust. Kui test tehakse sellise tegevuse ajal, jaguneb kiirus teiste rakenduste ja seadmete vahel ning tulemus võib olla ebastabiilne.

Koduvõrk on ülekoormatud

Nutiteleviisorid, valvekaamerad, mängukonsoolid ja telefonid võivad tekitada pideva koormuse. Üleslaadimiskiirus saab eriti kiiresti täis videokõnede, fotode varundamise või turvakaamerate salvestuste ajal. Koormus võib suurendada ka latentsust ja jitter'it.

Kaabel või ühenduspesa on vigane

Halvasti ühendatud Etherneti-kaabel, kahjustatud pistik või vanem kaabel võib vähendada ühenduse läbilaskevõimet. Mõnel juhul langeb võrgulink madalamale kiirusele, kuigi ruuter ja operaatori pakett seda toetavad. Kontrollida tasub ka arvuti või doki võrgupesa.

Operaatori võrgus on ajutine probleem

Operaatori või internetiteenuse pakkuja võrgus võib esineda hooldust, piirkondlikku ülekoormust või liiniprobleemi. Kui aeglane tulemus kordub mitmes seadmes ka Etherneti-kaabli kaudu, on operaatori ühendus tõenäolisem kahtlusalune kui kodune Wi-Fi.

Seade või testiserver mõjutab mõõtmist

Vanem arvuti, piiratud võrgukaart, brauseri laiendused või aktiivne turvatarkvara võivad testi mõjutada. Samuti võib kaugel asuv või koormatud testiserver anda kehvema tulemuse kui lähedal asuv server. Seetõttu tasub võrrelda mitut mõõtmist, mitte lähtuda ühest numbrist.

Kuidas põhjust kindlaks teha?

1. Peata mõõtmise ajaks videod, failiedastused, pilvesünkroonimine ja VPN.
2. Ühenda arvuti Etherneti-kaabliga otse ruuteri või modemi külge.
3. Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus on täielikult taastunud.
4. Tee kolm mõõtmist eri aegadel ja võimaluse korral mitme testiserveriga.
5. Võrdle juhtmega tulemust 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi tulemusega.
6. Kontrolli, kas aegluse põhjustavad kõik seadmed või ainult üks arvuti või telefon.

Kui juhtmega kiirus on normaalne, kuid Wi-Fi tulemus halb, paikneb probleem tõenäoliselt koduses traadita võrgus. Kui ka juhtmega mõõtmised on järjepidevalt aeglased, võrdle tulemust lepingus kirjeldatud kiirusega ja pöördu vajaduse korral operaatori poole.

Kuidas internetikiirust parandada?

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta.
• Kasuta kiire ühenduse jaoks 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi sagedusala.
• Ühenda lauaarvuti, teler või mängukonsool võimaluse korral Etherneti-kaabliga.
• Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli, kas võrgukaartide draiverid on ajakohased.
• Vaheta kahjustatud kaabel ning kontrolli ruuteri ja arvuti lingikiirust.
• Piira ajutiselt suurte üles- või allalaadimiste mõju testi ajal.
• Kasuta vajaduse korral Wi-Fi kordistit või võrgusilma süsteemi, kuid paiguta lisaseadmed nii, et nendevaheline signaal oleks tugev.

Millal pöörduda operaatori poole?

Võta internetiteenuse pakkujaga ühendust siis, kui aeglane tulemus püsib mitmel järjestikusel mõõtmisel, ilmneb otse Etherneti kaudu ja mõjutab mitut seadet. Edastada tasub mõõtmise kuupäev ja kellaaeg, ühenduse tüüp, alla- ja üleslaadimiskiirus, latentsus, testiserver ning info selle kohta, kas teised seadmed olid mõõtmise ajal välja lülitatud.

Operaator võib kontrollida liini signaali, modemi logisid ja piirkonna võrgukoormust. Kiu-, kaabli- ja DSL-ühenduse kontrollimeetodid võivad erineda, mistõttu on täpne ühenduse kirjeldus veaotsingu jaoks oluline.

Mida testitulemustest järeldada?

Alla- ja üleslaadimiskiirus näitavad andmete liikumise mahtu, kuid igapäevase kasutuse kvaliteeti mõjutavad ka latentsus, jitter ja paketikaotus. Suur kiirus ei lahenda mängude või videokõnede probleemi, kui paketid kaovad või latentsus kõigub. Mõõda ühendust samades tingimustes, võrdle tulemusi ajas ja erista koduse võrgu mõju operaatori ühenduse mõjust.

Internetikiiruse mõõtmiseks võib kasutada internetikiiruse testi. Tulemuse tõlgendamisel arvesta alati seadme, ühendusviisi ja võrgu hetkelise koormusega.