Aeglase interneti kiirustest: põhjused ja lahendused
Aeglase interneti kiirustesti tulemus ei tähenda alati, et ühendus on rikkis. Põhjuseks võivad olla Wi-Fi häired, vana ruuter või modem, võrgu koormus, seadme piirangud, halb kaabel või operaatoriühenduse probleem. Juhend aitab mõõta kiirust õigesti, eristada koduse võrgu ja välisühenduse vigu ning valida sobiva lahenduse.
Mida näitab aeglase interneti kiirustest?
Kiirustest mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Mõnes testis kuvatakse ka värinat ehk jitter'it ning paketikadu. Madal tulemus võib tekkida nii internetiühenduse kui ka koduse Wi-Fi tõttu.
Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede, videote ja failide avamist. Üleslaadimiskiirus on oluline videokõnede, pilveteenuste ja failide saatmise puhul. Kõrge latentsus või paketikadu võib muuta ühenduse ebastabiilseks isegi siis, kui kiirusenumber tundub piisav.
Kuidas kiirustesti usaldusväärselt teha?
- Ühenda arvuti võimalusel võrgukaabliga otse ruuteri või modemi külge.
- Sulge allalaadimised, voogedastus, varundus ja muud ühendust kasutavad rakendused.
- Tee mitu testi eri kellaaegadel, sest õhtune võrgu koormus võib tulemust mõjutada.
- Võrdle kaabliga saadud tulemust Wi-Fi tulemusega samas asukohas.
- Kontrolli operaatori lepingus märgitud kiirusevahemikku, mitte ainult reklaamitud maksimumi.
Aeglase interneti levinud põhjused
Nõrk või häiritud Wi-Fi signaal
Wi-Fi kiirus langeb, kui seade asub ruuterist kaugel või seinad, põrandad ja metallpinnad signaali nõrgendavad. Häireid võivad põhjustada ka naabervõrgud, Bluetooth-seadmed ja muud kodused saatjad.
Vana või ülekoormatud ruuter
Ruuter või modem võib olla liiga vana, et hallata tänapäevaseid Wi-Fi standardeid, mitut kasutajat ja suurt ühenduskiirust. Pika töö järel võivad samuti tekkida ajutised jõudlusprobleemid.
Võrgu ülekoormus operaatori poolel
Kaabel-, DSL- või muu püsiühenduse piirkondlik koormus võib õhtuti kiirust vähendada. Kui kaabliga tehtud test näitab korduvalt samal ajal madalat tulemust, võib põhjus olla operaatori võrgus.
Seadme või võrgukaabli piirang
Vana arvuti, telefon, võrgukaart või kahjustatud Etherneti-kaabel ei pruugi kasutada kogu ühenduse võimekust. Mõnikord piirab kiirust ka 100-megabitine port või aegunud draiver.
Taustal töötavad rakendused
Operatsioonisüsteemi uuendused, pilvesünkroonimine, varundus ja teiste kasutajate allalaadimised võivad testi ajal ribalaiust tarbida. See mõjutab eriti üleslaadimiskiirust ja videokõnede sujuvust.
DSL-i liini või kaabelühenduse kvaliteet
DSL-ühendust võivad aeglustada pikk vaskliin, liinimüra ja kehv sisevõrk. Kaabelühenduse puhul võivad probleemid tuleneda pistikutest, jaoturitest või signaali häiretest.
Kuidas aeglast ühendust parandada?
- Paiguta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta.
- Kasuta 5 GHz või uuemat Wi-Fi sagedust, kui seade ja ruuter seda toetavad.
- Taaskäivita ruuter ning kontrolli, kas selle püsivara on ajakohane.
- Testi teise võrgukaabli ja teise seadmega.
- Peata ajutiselt suured allalaadimised, pilvesünkroonimine ja varundus.
- Kaalu Wi-Fi mesh-süsteemi, kui kodus on levi üle mitme korruse või paksude seintega aladel.
Kuidas eristada Wi-Fi ja operaatori probleemi?
Kui kaabliga tehtud test vastab enam-vähem paketile, kuid Wi-Fi tulemus on madal, on tõenäoline koduse traadita võrgu probleem. Kui tulemus on halb nii kaabli kui ka Wi-Fi kaudu, kontrolli ruuterit, kaableid ja ühenduse signaali ning võta vajadusel ühendust oma operaatoriga.
Pane kirja testi kellaaeg, kasutatud seade, ühendusviis ja tulemused. Selline info aitab operaatoril hinnata, kas probleem puudutab kiirust, latentsust, värinat või paketikadu.
Millal pöörduda internetioperaatori poole?
Võta operaatoriga ühendust, kui kiirus jääb mitme kaabliga tehtud testi põhjal järjepidevalt lubatust väiksemaks, ühendus katkeb või esineb märgatav paketikadu. Kirjelda, kas kasutad fiiber-, kaabel- või DSL-ühendust, ning lisa testi tulemused eri kellaaegadel.