Internetikiiruse kontroll internetis: aeglase ühenduse põhjused ja lahendused

Mida internetikiiruse kontroll tegelikult näitab?

Internetikiiruse kontroll internetis mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Mõnes testis kuvatakse ka värinat ehk jitter’it ning paketikadu. Tulemust võrreldakse sinu internetipaketis lubatud kiiruse, ühenduse tüübi ja testimise hetke tingimustega.

Kui allalaadimine on aeglane, võivad veebilehed, videod ja failid avaneda viivitusega. Väike üleslaadimiskiirus mõjutab videokõnesid, pilvevarundust ja failide saatmist. Kõrge latentsus või paketikadu võib põhjustada katkestusi isegi siis, kui kiirustest näitab head allalaadimiskiirust.

Levinud põhjused, miks tulemus on oodatust väiksem

Wi-Fi signaali nõrkus või häired

Wi-Fi kiirus väheneb, kui seade asub ruuterist kaugel, eri korruste vahel või paksude seinte taga. Häireid võivad tekitada naabervõrgud, Bluetooth-seadmed ja muud kodused raadiosidevahendid. 2,4 GHz võrk ulatub kaugemale, kuid on sageli ülekoormatum; 5 GHz võrk võib olla kiirem, kuid levib lühemale.

Ruuteri või modemi piirangud

Vananenud ruuter, ülekuumenenud modem või ebapiisav Wi-Fi standard võib piirata ühendust enne, kui internetioperaatori võrk probleeme põhjustab. Piirang võib tekkida ka siis, kui ruuter ei toeta sinu ühenduse tegelikku kiirust või selle tarkvara on aegunud.

Teised seadmed ja taustaliiklus

Teised kodused seadmed võivad samal ajal laadida alla süsteemiuuendusi, voogedastada videot, teha pilvevarundust või kasutada videokõnet. Selline liiklus jagab ühenduse mahtu ning mõjutab eriti üleslaadimiskiirust ja latentsust.

Seadme või brauseri jõudlus

Väiksema jõudlusega arvuti, telefon või tahvelarvuti ei pruugi testi õigesti sooritada. Taustal töötavad rakendused, VPN, viirusetõrje, brauserilaiendid ja vähene vaba mälu võivad põhjustada tulemuse, mis ei kajasta ühenduse tegelikku võimekust.

Internetioperaatori võrgu koormus

Õhtusel ajal võib kohaliku operaatori või internetiteenuse pakkuja võrk olla rohkem koormatud. See mõjutab eriti kaabel- ja mõnes DSL-võrgus kasutajaid. Ka hooldustööd, rike või piirkondlik ülekoormus võivad põhjustada ajutise kiiruse languse.

Ühenduse tehnoloogia ja kaablid

Kiudoptiline, kaabel- ja DSL-ühendus käituvad erinevalt. DSL-i kiirus sõltub muu hulgas liini pikkusest ja kvaliteedist. Vigane Etherneti-kaabel, halb pistik või kahjustatud liin võib vähendada kiirust ning põhjustada paketikadu või ühenduse katkestusi.

Kuidas testi tulemusi usaldusväärselt kontrollida?

1. Ühenda arvuti võimalusel ruuteriga Etherneti-kaabli kaudu.
2. Peata ajutiselt videostriiming, allalaadimised, VPN ja pilvesünkroonimine.
3. Taaskäivita ruuter ja modem, kui ühendus on pikalt ebastabiilne.
4. Tee test samas teenuses mitu korda eri kellaaegadel, näiteks hommikul ja õhtul.
5. Kontrolli eraldi allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, jitter’it ja paketikadu.

Wi-Fi probleemi tuvastamiseks tee üks test ruuteri lähedal ja teine tavapärases kasutuskohas. Kui kaabliga tehtud tulemus on korras, kuid Wi-Fi tulemus halb, on põhjus tõenäoliselt koduvõrgus, mitte operaatori ühenduses. Võrdluseks võid kasutada internetikiiruse testi.

Kuidas mõõtmistulemusi tõlgendada?

Kui kiirus on pidevalt väiksem kui sinu paketis lubatud või tavaliselt saavutatav tase, võrdle testi kaabliga ja ilma muu liikluseta. Kui ainult üks seade annab halva tulemuse, otsi põhjust sellest seadmest või selle seadistusest. Kui kõik seadmed on aeglased, tasub kontrollida ruuterit, modemit ja operaatori võrku.

• Madal allalaadimiskiirus: võimalikud põhjused on Wi-Fi häired, võrgu koormus, ruuteri piirang või liiniprobleem.
• Madal üleslaadimiskiirus: sageli mõjutavad seda pilvevarundus, videokõned, DSL-i tehnilised piirangud või operaatori rike.
• Kõrge latentsus: märgatav eelkõige mängudes, videokõnedes ja kaugtööl; põhjus võib olla ülekoormus või marsruutimise probleem.
• Paketikaotus ja suur jitter: viitavad ebastabiilsele ühendusele, Wi-Fi häiretele või liini rikkele.

Mida saab ühenduse parandamiseks teha?

Paiguta ruuter võimalikult keskele, kõrgemale ja avatud kohta. Väldi selle hoidmist kapis, põrandal või suuremate elektriseadmete kõrval. Vali vähem koormatud Wi-Fi kanal või kasuta 5 GHz võrku seadmetega, mis asuvad ruuteri lähedal.

Uuenda ruuteri tarkvara, kontrolli Etherneti-kaableid ja veendu, et modem ei kuumeneks üle. Suuremas kodus võib abi olla lisapääsupunktist või võrgukaabliga ühendatud pääsupunktist. Korduvate testide ajal piira samal ajal toimuvat allalaadimist ja üleslaadimist.

Kui võimalik, kasuta oluliste seadmete puhul Etherneti-ühendust. See vähendab raadioside häirete mõju ning annab stabiilsema latentsuse. Ruuteri vahetamine ei suurenda siiski operaatori liini tegelikku võimekust, kui piirang asub väljaspool koduvõrku.

Millal pöörduda internetioperaatori poole?

Võta operaatoriga ühendust, kui kaabli kaudu tehtud korduvad testid näitavad eri aegadel püsivalt halba tulemust, ühendus katkeb või esineb märgatav paketikadu. Esita klienditoele testide kellaajad, kasutatud ühendusviis, seadme tüüp ning allalaadimis- ja üleslaadimiskiiruse tulemused.

Operaator saab kontrollida liini signaali, piirkondlikku koormust, modemi ühendust ja võimalikke rikkeid. Enne pöördumist tasub välistada koduse Wi-Fi probleem, sest ainult Wi-Fi testi põhjal ei saa alati hinnata välise internetiühenduse kvaliteeti.