Kuidas kiirustest töötab ja miks tulemused erinevad?

Kuidas kiirustest töötab?

Interneti kiirustest loob ühenduse testserveriga ning mõõdab, kui kiiresti liiguvad andmed sinu seadme ja serveri vahel. Test laadib tavaliselt alla mitu andmeplokki ja saadab seejärel andmeid serverisse tagasi. Mõõtmise ajal arvutatakse alla- ja üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ning mõnel juhul ka paketikaotus.

Kiirustest ei mõõda ainult internetipaketi teoreetilist maksimumi. Tulemust mõjutavad ka ühendusviis, kasutatav seade, Wi-Fi signaal, ruuteri koormus, testserveri asukoht ja samal ajal võrku kasutavad inimesed või rakendused.

Mida mõõtetulemused tähendavad?

• Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti jõuavad andmed internetist sinu seadmesse. Seda kasutatakse näiteks veebilehtede, videote ja failide avamisel.
• Üleslaadimiskiirus näitab, kui kiiresti liiguvad andmed sinu seadmest internetti. See on oluline videokõnede, pilveteenuste ja failide saatmise puhul.
• Latentsus ehk ping näitab andmepaketi edasi-tagasi liikumise aega. Väiksem väärtus on parem mängude, kõnede ja muu reaalajas kasutuse jaoks.
• Jitter kirjeldab latentsuse kõikumist. Kõrge jitter võib põhjustada heli ja video katkemist isegi siis, kui kiirus on piisav.
• Paketikaotus tähendab, et osa andmepakette ei jõua sihtkohta. See võib tekitada katkestusi, laadimise kordumist ja ebastabiilset ühendust.

Levinud põhjused, miks kiirus on oodatust väiksem

Wi-Fi nõrk signaal

Wi-Fi kaudu tehtud test võib olla aeglasem kui ühendus, mis mõõdetakse võrgukaabliga. Ruuteri ja seadme vaheline kaugus, paksud seinad, metallpinnad ning teiste võrkude häired vähendavad tegelikku kiirust. Eriti märgatav on see kortermajades, kus samas sagedusalas töötab palju ruutereid.

Ruuteri või modemi ülekoormus

Vananenud või koormatud ruuter ei pruugi suuta kiiret valguskaabli-, kaabel- või DSL-ühendust täielikult edastada. Probleemi võivad põhjustada ka paljud samaaegsed ühendused, suur hulk ühendatud seadmeid või ruuteri tarkvara tõrge.

Teiste seadmete aktiivne liiklus

Kui keegi vaatab samal ajal voogedastust, laadib alla suuri faile või kasutab pilvevarundust, jaguneb ühenduse läbilaskevõime mitme kasutaja vahel. Kiirustest näitab siis võrgu vaba osa, mitte tingimata teenusepaketi maksimaalset võimekust.

Testserveri kaugus ja võrgu marsruut

Kiirustest sõltub sellest, kui kaugel server asub ja millise marsruudi kaudu andmed sinna liiguvad. Lähedane server võib anda suurema kiiruse ja väiksema latentsuse kui välismaal asuv server. Erinevate serverite tulemused ei ole seetõttu alati otseselt võrreldavad.

ISP-i või operaatori võrgu ülekoormus

Internetiühenduse pakkuja võrk võib tipptundidel olla rohkem koormatud. Kui kiirus langeb peamiselt õhtuti, kuid paraneb varahommikul, võib põhjus olla piirkondlikus võrgu- või sõlmekoormuses. Sellisel juhul tasub võrrelda tulemusi mitmel päeval ja võtta vajadusel operaatoriga ühendust.

Ühenduse tehnoloogia piirangud

DSL-i, kaabelinterneti ja valguskaabli tegelikud omadused erinevad. DSL-i puhul mõjutavad tulemust liini pikkus ja kvaliteet, kaabelühenduse puhul piirkonna jagatud koormus ning valguskaabli puhul sageli koduse võrgu seadmed. Paketis lubatud kiirus ei tähenda alati sama kiirust igas kasutusolukorras.

Seadme või tarkvara piirangud

Vana arvuti, telefoni vähene jõudlus, aktiivne VPN, viirusetõrje liikluse kontroll või taustal töötavad rakendused võivad mõõtmist mõjutada. Samuti võivad brauseri lisad või ebapiisav mälumaht põhjustada tulemuse kõikumist.

Kuidas kindlaks teha tegelik põhjus?

1. Peata ajutiselt voogedastus, failide allalaadimine, pilvevarundus ja VPN.
2. Ühenda arvuti ruuteriga Etherneti-kaabli kaudu, kui see on võimalik.
3. Käivita test vähemalt kolmel korral eri kellaaegadel.
4. Vali sama testserver või võrdle lähedasi servereid eraldi.
5. Pane kirja allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, ping, jitter ja paketikaotus.
6. Võrdle kaabliga tehtud tulemust Wi-Fi tulemusega samas asukohas.

Kui kaabliga tehtud test jääb korduvalt märgatavalt alla sinu ühenduspaketi tavapärasele kiirusele, võib probleem olla modemis, liinis või operaatori võrgus. Kui kaabliga on tulemus hea, kuid Wi-Fi kaudu halb, keskendu kodusele traadita võrgule.

Kuidas kiirust ja stabiilsust parandada?

• Paiguta ruuter paremini: hoia seda võimalikult kesksel ja avatud kohal, mitte kapis või põrandal.
• Kasuta sobivat sagedust: 5 GHz või uuemad Wi-Fi standardid võivad anda lähikaugusel suurema kiiruse, 2,4 GHz levib tavaliselt kaugemale.
• Vali vähem koormatud kanal: ruuteri automaatne kanalivalik või Wi-Fi analüsaator võib aidata häireid vähendada.
• Uuenda seadmeid: paigalda ruuteri püsivara uuendused ja vajadusel taaskäivita modem ning ruuter.
• Kasuta kaablit: mängukonsooli, tööarvuti või teleri puhul annab Ethernet sageli stabiilsema tulemuse kui Wi-Fi.
• Kontrolli koduvõrgu liiklust: vaata, millised seadmed kasutavad ühendust ja kas ruuteris saab määrata liikluse prioriteete.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta oma ISP-i või operaatoriga ühendust, kui kiirus on ka Etherneti-kaabli kaudu korduvates testides madal, paketikaotus püsib või ühendus katkeb. Edasta teenindusele testide kuupäevad, kellaajad, kasutatud serverid ja tulemused. See aitab eristada koduse võrgu probleemi liini, modemi või operaatori võrgu rikkest.

Üksik kiirustest ei anna alati lõplikku vastust. Usaldusväärsem hinnang tekib siis, kui võrreldakse mitut mõõtmist, erinevaid ühendusviise ja päeva eri aegadel saadud tulemusi.

Kokkuvõte

Kiirustest mõõdab andmete liikumist sinu seadme ja testserveri vahel, kuid tulemust mõjutavad paljud lülid alates Wi-Fi signaalist kuni operaatori võrguni. Esmalt testi kaabliga, vähenda muu liikluse mõju ja korda mõõtmist eri aegadel. Nii saad täpsemalt aru, kas aeglus tuleneb kodusest võrgust, seadmest või internetiteenuse pakkujast.