Miks erinevad testitud kiirus ja tegelik internetikiirus?
Selgitame, miks testitud kiirus erineb tegelikust internetikiirusest, kuidas põhjust tuvastada ning mida teha ühenduse parandamiseks.
Testitud kiirus ei pruugi alati vastata sellele, kuidas internet igapäevases kasutuses tundub. Kiirustest mõõdab ühendust kindlal hetkel kindla serveri ja seadmega, kuid tegelikku kasutuskogemust mõjutavad ka Wi-Fi, ruuter, võrgukoormus, teenusepakkuja ühendus ning kasutatav veebiteenus.
Mida tähendab testitud ja tegelik internetikiirus?
Testitud kiirus näitab tavaliselt allalaadimise ja üleslaadimise läbilaskevõimet megabittides sekundis. Tegelik internetikiirus avaldub failide laadimisel, videokõnedes, voogedastuses ja veebilehtede avamisel. Need tegevused sõltuvad lisaks kiirusele ka latentsusest, värinast ehk jitterist, paketikaost ja serveri võimekusest.
Wi-Fi signaal vähendab kiirust
Wi-Fi on sageli peamine põhjus, miks seadmes mõõdetud kiirus jääb paketis lubatust väiksemaks. Ruuterist kaugenemine, paksud seinad, metallpinnad ja naabervõrkude häired vähendavad signaali kvaliteeti. 2,4 GHz võrk ulatub üldjuhul kaugemale, kuid võib olla ülekoormatum; 5 GHz võrk on kiire, kuid levib lühemale maale.
Ruuter või modem on ühenduse kitsaskoht
Vana või väikese jõudlusega ruuter ei pruugi suuta kiiret kaabel-, DSL- või fiiberühendust seadmeteni edastada. Piirang võib tekkida ka siis, kui ruuteri WAN- või LAN-port töötab ainult väiksema kiirusega. Kontrolli seadme tehnilisi andmeid, püsivara ja seda, kas ruuter toetab kasutatavat Wi-Fi standardit.
Seade või ühendusviis mõjutab tulemust
Arvuti, telefoni või teleri võrgukaart, taustal töötavad rakendused ja seadme jõudlus võivad mõõtetulemust vähendada. Kõige täpsema võrdluse annab Etherneti kaabel otse ruuteri külge ühendatud arvutiga. Telefonis või sülearvutis tehtud Wi-Fi test näitab eelkõige traadita võrgu, mitte ainult operaatori ühenduse võimekust.
Võrgu ülekoormus muudab kiirust
Õhtusel ajal võib koduvõrgus olla korraga mitu aktiivset kasutajat. Videovoo vaatamine, pilvevarundus, mängude uuendused ja suured allalaadimised jagavad sama ühenduse mahtu. Ka operaatori juurdepääsuvõrk võib tipptundidel olla koormatud, eriti kui probleem kordub paljudes seadmetes samal ajal.
Kiirustest ja kasutatav server ei ole võrdsed
Kiirustest kasutab tavaliselt lähedast testserverit, millel on piisavalt vaba mahtu. Veebileht, mänguserver või voogedastusplatvorm võib asuda kaugemal või olla parasjagu koormatud. Seetõttu võib kiirustesti tulemus olla hea, kuid ühe konkreetse teenuse allalaadimine aeglane. Võrdle tulemusi mitme serveri ja eri veebiteenusega.
Latentsus, jitter ja paketikao mõju
Kiirus ei kirjelda kogu ühenduse kvaliteeti. Kõrge latentsus pikendab päringu ja vastuse vahet, suur jitter muudab viivituse ebaühtlaseks ning paketikao korral tuleb andmeid uuesti saata. Need probleemid mõjutavad eriti videokõnesid, pilvemänge ja kaugtööd isegi siis, kui allalaadimiskiirus on piisav.
Kuidas erinevuse põhjust kindlaks teha?
Alusta kontrollitud mõõtmisest ja muuda korraga ainult üht tingimust. Nii on võimalik eristada koduvõrgu, seadme ja operaatori probleeme.
- Peata ajutiselt voogedastus, pilvesünkroonimine ja muud suured allalaadimised.
- Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus täielikult taastub.
- Testi esmalt Etherneti kaabliga ja seejärel samas asukohas Wi-Fi kaudu.
- Korda mõõtmist eri kellaaegadel ning vali vähemalt kaks testserverit.
- Kontrolli allalaadimist, üleslaadimist, latentsust, jitterit ja paketikaotust.
- Võrdle tulemust operaatori paketis kirjeldatud kiiruse ja ühenduse tingimustega.
Kui kaabliga tehtud korduvad testid jäävad järjepidevalt oodatust väiksemaks või esineb paketikao tõttu katkestusi, tasub pöörduda internetiteenuse pakkuja poole. Lisa pöördumisele testide kuupäevad, kellaajad, serverid ja ühendusviis.
Kuidas internetiühendust parandada?
Kui probleem on koduses võrgus, paiguta ruuter võimalikult kesksele ja avatud kohale. Väldi selle asetamist kappi, põrandale või suuremate elektriseadmete kõrvale. Kasuta võimalusel 5 GHz Wi-Fi võrku, uuenda ruuteri püsivara ning ühenda statsionaarsed seadmed Etherneti kaabliga.
Kui ühendust kasutavad korraga paljud seadmed, vähenda taustaliiklust või seadista ruuteris liikluse prioriseerimine. Mesh-süsteem võib aidata suuremas kodus, kuid selle satelliitide paigutus ja omavaheline ühendus mõjutavad tulemust. Vajadusel kontrolli operaatorilt, kas modem või ruuter sobib sinu kaabel-, DSL- või fiiberühendusega.
Millal pöörduda operaatori poole?
Operaatoriga tasub ühendust võtta siis, kui probleem püsib otse ruuteriga ühendatud seadmes, kordub eri kellaaegadel ja ei sõltu ühest konkreetsest veebiteenusest. Samuti on põhjust abi küsida siis, kui ühendus katkeb, üleslaadimiskiirus on ebatavaliselt madal või test näitab korduvat paketikaotust. Esitatud mõõteandmed aitavad operaatoril kontrollida liini, modemit ja võrguühendust.
