Kiirustesti tulemus ei ühti tegelikkusega: põhjused ja lahendused
Kiirustesti ja igapäevase kasutuse erinevus võib tuleneda Wi-Fi-st, mõõteseadmest, serverist, võrgu koormusest või paketikaost.
Mida tähendab erinevus kiirustesti ja tegeliku kasutuse vahel?
Kui kiirustest näitab näiteks head allalaadimiskiirust, kuid videod laadivad aeglaselt või failide allalaadimine venib, ei tähenda see automaatselt, et internetiühendus on rikkis. Kiirustest mõõdab ühendust kindla serveri, seadme ja protokolli kaudu konkreetsel ajahetkel. Igapäevane kasutus sõltub lisaks veebiteenuse serverist, Wi-Fi levist, ruuteri koormusest, latentsusest, värinast ehk jitter’ist ja paketikaost.
Samuti tuleb eristada megabitti sekundis (Mbit/s) ja megabaiti sekundis (MB/s). Üks bait koosneb kaheksast bitist, mistõttu 100 Mbit/s ühenduse teoreetiline maksimaalne allalaadimiskiirus on umbes 12,5 MB/s enne protokolli- ja võrgukadusid.
Levinud põhjused, miks tulemus tegelikkusele ei vasta
Wi-Fi nõrk levi või häired
Wi-Fi on üks sagedasemaid erinevuse põhjuseid. Ruuteri kaugus, paksud seinad, metallpinnad, naabervõrkude häired ja Bluetooth-seadmed võivad vähendada kiirust ning suurendada latentsust. Kaasaegne kiudoptiline või kaabelühendus võib ruuterini toimida hästi, kuid lõppseadmeni jõuab sellest vaid osa.
Kiirustesti mõõteseade on piiranguks
Vanem sülearvuti, telefon või odavam Wi-Fi-adapter ei pruugi suuta ühenduse täiskiirust töödelda. Taustal töötavad pilvesünkroonimine, operatsioonisüsteemi uuendused, VPN ja viirusetõrje võivad samuti mõõtetulemust vähendada.
Testiserver ei asu kasutatava teenuse lähedal
Kiirustest ühendub valitud mõõteserveriga, kuid veebileht või mänguserver võib asuda teises riigis või kasutada ülekoormatud sisuedastusvõrku. Seetõttu võib test anda hea tulemuse, samal ajal kui konkreetne teenus töötab aeglaselt. Serveri kaugus mõjutab eriti latentsust ja ühenduse reageerimiskiirust.
Võrk on tipptunnil koormatud
Õhtuti kasutavad koduvõrku sageli mitu inimest korraga: üks vaatab voogedastust, teine mängib võrgumängu ja kolmas laadib faile üles. Kui ruuteri või internetiteenuse pakkuja võrgu ressursid on koormatud, võib kiirus langeda ning latentsus suureneda. Kaabel-, DSL- ja mõne muu püsiühenduse käitumine võib eri piirkondades erineda.
Üleslaadimine mõjutab allalaadimist
Kui mõni seade saadab samal ajal pilve varukoopiaid, fotosid või videot, võib üleslaadimiskanali täitumine mõjutada kogu ühenduse toimimist. See võib tekitada viivitusi isegi siis, kui allalaadimise kiirustest näitab head näitu. Ruuter võib üleslaadimise ülekoormuse korral hakata pakette järjekorda panema.
Latentsus, jitter ja paketikaod halvendavad kasutuskogemust
Kiirus ei kirjelda kogu ühenduse kvaliteeti. Kõrge latentsus muudab videokõned ja võrgumängud aeglaseks, suur jitter tekitab heli või video katkendlikkust ning paketikaod põhjustavad ümberlaadimist ja ühenduse katkestusi. Sellises olukorras võib allalaadimiskiirus olla numbriliselt piisav, kuid kasutus siiski ebastabiilne.
Veebiteenus ise on aeglane
Veebisaidi, mängu või failiserveri jõudlus võib olla piiratud. Kui ainult üks teenus töötab aeglaselt, kuid teised lehed ja testiserverid toimivad normaalselt, on tõenäolisem probleem selle teenuse infrastruktuuris, mitte koduses internetiühenduses.
Kuidas kontrollida, milles probleem seisneb?
- Ühenda seade ruuteriga võrgukaabli abil. Tee test arvutis, mis on otse ruuteriga ühendatud. Nii saad Wi-Fi mõju eraldi hinnata.
- Peata taustategevused. Sulge VPN, pilvesünkroonimine, voogedastus, mängude uuendused ja teised suure andmemahuga rakendused.
- Katseta eri kellaaegadel. Tee mitu mõõtmist hommikul, päeval ja õhtul. Märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus, jitter ja paketikaod.
- Kasuta mitut testiserverit. Vali võimaluse korral lähedane server ning võrdle tulemust teise serveri ja tegeliku kasutatava teenusega.
- Võrdle eri seadmeid. Kui ainult üks telefon või arvuti näitab kehva tulemust, võib piirang olla selles seadmes või selle Wi-Fi-adapteris.
- Kontrolli ruuteri olekut. Uuri, kas ruuter või modem on ülekuumenenud, vananenud või vajab taaskäivitamist ja tarkvarauuendust.
Kuidas internetiühendust parandada?
Paiguta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta. Väldi selle paigutamist kappi, põrandale, metallpindade lähedale või suuremate elektriseadmete kõrvale. Kui elamu on suur või seinad summutavad signaali, võib sobivam lahendus olla Wi-Fi-võrgusüsteem, mitte juhuslikult lisatud repiiter.
Kasuta võimaluse korral 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi-võrku, kui seade ja ruuter seda toetavad. 2,4 GHz levib kaugemale, kuid on sageli häiretele vastuvõtlikum. Kiiruse ja stabiilsuse võrdlemiseks testi samas asukohas ning sama seadmega.
Kui kodus toimub regulaarselt suur üles- või allalaadimine, aktiveeri ruuteris liikluse prioriseerimine ehk QoS. See võib aidata hoida videokõned ja mängud kasutatavana, kui mõni teine seade tarbib palju ribalaiust.
Uuenda ruuteri püsivara, kontrolli kaableid ja taaskäivita modem vastavalt tootja juhistele. Kui probleem esineb ainult Wi-Fi kaudu, ei ole tavaliselt vaja kohe internetipaketti vahetada.
Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?
Võta oma ISP ehk internetiteenuse pakkujaga ühendust siis, kui probleem püsib ka võrgukaabliga ühendatud seadmes, kordub eri kellaaegadel ja esineb mitmes testiserveris. Enne pöördumist kogu tulemused kuupäeva, kellaaja, ühendusviisi ja kasutatud seadme kohta. Oluline on kirjeldada ka paketikaotust, katkestusi ja latentsust, mitte ainult allalaadimiskiirust.
Pakkuja võib kontrollida liini signaali, modemi või ONT-seadme logisid, piirkonna koormust ja ühenduse profiili. Kiudoptilise, kaabel- või DSL-ühenduse puhul võivad diagnoosimise meetodid erineda, kuid järjepidevad kaabliga tehtud mõõtmised annavad vea leidmiseks kõige kasulikuma lähteinfo.
Kokkuvõte
Kiirustesti tulemus ei ühti tegelikkusega enamasti seetõttu, et test mõõdab ainult üht osa kogu ühendusahelast. Wi-Fi, seade, testiserver, võrgu koormus, taustaliiklus ja ühenduse kvaliteedinäitajad võivad kasutuskogemust oluliselt muuta. Tee võrdluseks mitu testi, kasuta vähemalt üht võrgukaabliga ühendatud seadet ja jälgi lisaks kiirusele ka latentsust, jitter’it ning paketikaotust. Nii saad otsustada, kas probleem vajab koduvõrgu seadistamist või ISP tehnilist kontrolli.
Kiirust saab mõõta ka teenuses Speedtest.im, kuid tulemust tasub alati võrrelda tegeliku kasutuse ja kordusmõõtmistega.