Miks on megabitise interneti kiirus oodatust väiksem?
Kui megabitise interneti kiirus on oodatust väiksem, tuleb kontrollida mõõtmist, Wi‑Fi-t, ruuterit, seadet ja võrgu koormust.
Mida tähendab aeglane megabitine internetiühendus?
Internetiühenduse kiirust väljendatakse tavaliselt megabittides sekundis ehk Mbps. Kui paketis on näiteks 100 Mbps allalaadimiskiirus, ei tähenda see 100 megabaidi faili allalaadimist sekundis. Kuna üks bait koosneb kaheksast bitist, on 100 Mbps ühenduse teoreetiline faili allalaadimiskiirus ligikaudu 12,5 MB/s. Lisaks vähendavad tegelikku tulemust võrguprotokollid, serveri võimekus ja koduvõrgu seadmed.
Kiiruse probleemi hinnates tuleb eristada allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, jitterit ja paketikaotust. Madal Mbps näit mõjutab suuri allalaadimisi ja videostriimi kvaliteeti, kuid kõrge latentsus või jitter võib olla märgatavam videokõnedes, võrgumängudes ja kaugtööl.
Kuidas interneti kiirust õigesti mõõta?
Kõige usaldusväärsem tulemus saadakse siis, kui arvuti on ühendatud ruuteriga gigabitise Etherneti kaabliga. Enne testi peata pilvevarundus, torrentid, mängude uuendused, videostriimid ja muud seadmed, mis võivad ühendust kasutada. Tee test mitu korda eri kellaaegadel ning vali võimalusel lähedal asuv testserver.
Võrdle kaabliga tehtud tulemust oma operaatori lepingus toodud tavapärase või maksimaalse kiirusega. Wi‑Fi kaudu tehtud testi ei saa alati kasutada ühenduse enda kvaliteedi hindamiseks, sest traadita võrk võib olla eraldi kitsaskoht.
Levinud põhjused, miks kiirus jääb väiksemaks
Wi‑Fi levi ja raadioside häired
Wi‑Fi signaali nõrgendavad seinad, korrused, metallpinnad, põrandaküte ja ruuteri ebasobiv asukoht. Tiheda asustusega piirkondades võivad naabervõrgud kasutada samu kanaleid, mis suurendab häireid. Eriti 2,4 GHz võrk pakub pikemat leviala, kuid on sageli rohkem koormatud; 5 GHz ja 6 GHz sagedusalad võivad lähedal asuvates ruumides anda suurema kiiruse.
Vananenud või liiga nõrk ruuter
Ruuter või modem võib piirata ühendust, kui selle protsessor ei tule toime kiire paketi, tulemüüri, VPN-i või mitme samaaegse seadmega. Samuti võivad vanemad Wi‑Fi standardid, 100 Mbps võrgupordid või kulunud kaablid takistada kiirema paketi kasutamist. Kiud-, kaabel- ja DSL-ühenduse puhul peab ruuteri WAN-port ning kasutatav kaabel toetama vajalikku kiirust.
Seadme võimekus ja taustategevused
Arvuti, telefon või teler võib olla aeglane mitte internetiühenduse, vaid oma riistvara, võrgukaardi või tarkvara tõttu. Viirusetõrje kontroll, süsteemiuuendused, pilvesünkroonimine ja mitmed avatud brauseri vahelehed võivad kasutada ribalaiust. Mõnel seadmel on ka Wi‑Fi adapter, mis ei toeta uuemaid standardeid ega laiemat kanalilaiust.
Mitme kasutaja ja seadme samaaegne koormus
Koduses võrgus jagavad kõik seadmed sama ühenduse läbilaskevõimet. 4K video, mängude allalaadimised, videokõned, turvakaamerad ja pilvevarundus võivad üheaegselt kasutada suure osa ribalaiusest. Kui kiirus langeb ainult ajal, mil pereliikmed või nutiseadmed aktiivselt võrku kasutavad, on tõenäoliselt põhjuseks koduvõrgu koormus.
Operaatori võrgu või ühendustehnoloogia piirangud
Kiudühendus pakub üldjuhul stabiilsemat kiirust ja väiksemat latentsust kui paljud vanemad vaskliinid, kuid tulemus sõltub siiski seadmetest ja võrgu koormusest. Kaabelühenduse või mobiilse interneti puhul võib piirkonna ühiskasutatav võrgusegment tipptunnil aeglustuda. DSL-ühenduse kiirust mõjutavad muu hulgas liini pikkus ja vaskkaabli seisukord.
Sihtserveri või teenuse piirang
Aeglane allalaadimine ühest veebilehest, failiserverist või rakendusest ei tõesta automaatselt aeglast internetti. Teenuse pakkuja server võib olla üle koormatud, piirata ühe ühenduse kiirust või paikneda kaugel. Kui kiirustest ja teised teenused töötavad hästi, kuid üks allikas on aeglane, tuleb probleemi otsida tõenäoliselt sellest teenusest.
Kuidas põhjust samm-sammult kindlaks teha?
- Testi kaabliga: ühenda arvuti otse ruuterisse ja tee mitu kiirustesti.
- Võrdle Wi‑Fi-ga: kui kaabliga on tulemus hea, kuid Wi‑Fi kaudu halb, keskendu ruuteri asukohale, sagedusalale ja kanalile.
- Kontrolli ühenduse kiirust: vaata arvuti võrguseadetest, kas Etherneti link on 100 Mbps või 1 Gbps.
- Katkesta muud koormused: peata ajutiselt allalaadimised, varundused ja videostriimid ning korda testi.
- Vaata kvaliteedinäitajaid: kõrge latentsus, kõikuv jitter või paketikaod viitavad sageli ühenduse stabiilsuse probleemile, mitte ainult väikesele kiirusele.
- Testi eri aegadel: kui tulemus on halb peamiselt õhtuti, märgi üles mõõtmised ja pöördu vajadusel operaatori poole.
Praktilised soovitused interneti kiiruse parandamiseks
- Aseta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta, mitte kappi ega teleri taha.
- Kasuta lähedal asuvates ruumides 5 GHz või 6 GHz Wi‑Fi võrku ning eemal asuvates ruumides vajadusel 2,4 GHz võrku.
- Uuenda ruuteri püsivara ja kontrolli, et seadmel oleksid sobivad turva- ning Wi‑Fi seaded.
- Kasuta oluliste seadmete, näiteks lauaarvuti, mängukonsooli või tööarvuti jaoks Etherneti kaablit.
- Asenda vanad või kahjustatud võrgukaablid vähemalt Cat5e või Cat6 kaablitega, kui ühendus ja seadmed seda vajavad.
- Kasuta suuremas elamises võrgulaiendit või mesh-süsteemi, kuid paiguta sõlmed piisavalt hea ühendusega kohtadesse.
- Sea ruuteris võimalusel prioriteedid videokõnedele ja mängimisele, et suuremad allalaadimised ei halvendaks latentsust.
Millal võtta ühendust internetioperaatoriga?
Võta operaatoriga ühendust siis, kui kaabliga ühendatud seadmes tehtud korduvad testid jäävad märgatavalt alla lepingus kirjeldatud tavapärase taseme, probleem esineb eri seadmetes ja koduvõrgu koormus on välistatud. Lisa pöördumisele testide kuupäevad, kellaajad, kasutatud ühendusviis, allalaadimis- ja üleslaadimiskiirus, latentsus ning võimalik paketikao näit. Selline info aitab eristada koduse Wi‑Fi, seadme, liini ja operaatori võrgu probleeme.
