Internetikiiruse ja võrgutesti erinevus: põhjused ja lahendused

Mida internetikiiruse ja võrgutesti erinevus tähendab?

Internetikiiruse testi tulemus näitab tavaliselt seda, kui kiiresti jõuavad andmed konkreetsel hetkel sinu seadmesse või seadmest välja. Võrgutest võib olla laiem mõiste, mis hõlmab lisaks allalaadimis- ja üleslaadimiskiirusele ka latentsust, värinat ehk jitter'it ja paketikaotust.

Seetõttu ei pruugi kaks testi anda sama tulemust isegi siis, kui need tehakse mõne minuti jooksul. Üks test võib mõõta ühendust ruuteri lähedal, teine aga tegelikku kasutuskogemust sülearvutis, telefonis või mänguseadmes.

Millised näitajad testi tulemust mõjutavad?

• Allalaadimiskiirus näitab, kui kiiresti liiguvad andmed internetist seadmesse.
• Üleslaadimiskiirus näitab, kui kiiresti liiguvad andmed seadmest internetti.
• Latentsus ehk ping kirjeldab viivitust seadme ja testserveri vahel.
• Jitter näitab latentsuse kõikumist ning mõjutab eriti kõnesid, videokoosolekuid ja võrgumänge.
• Paketikaotus tähendab, et osa andmepakettidest ei jõua sihtkohta ning ühendus võib katkeda või muutuda ebastabiilseks.

Levinud põhjused, miks tulemused erinevad

Wi-Fi signaali nõrkus

Wi-Fi kaudu tehtud test sõltub ruuteri kaugusest, seinte materjalist, korruse paigutusest ja teiste seadmete tekitatud häiretest. Kiud-, kaabel- või DSL-ühendus võib modemini jõuda plaanipärase kiirusega, kuid traadita ühendus vähendab tulemust seadme asukohas.

Seadme või veebilehitseja piirang

Vanem arvuti, telefon, võrguadapter või veebilehitseja ei pruugi suurt kiirust täielikult töödelda. Taustal töötavad pilvesünkroonimine, värskendused ja videorakendused võivad samuti testi ajal ühenduse ressursse kasutada.

Testserveri ja marsruudi erinevus

Testi tulemus sõltub serverist, millega ühendus luuakse. Lähedal asuv server võib anda väiksema latentsuse ja suurema kiiruse kui välismaal asuv server. Samuti võivad operaatori võrgu marsruut ja vahepealsed ühenduspunktid koormuse ajal muutuda.

Võrgu tipptunni koormus

Õhtuti kasutavad sama operaatori võrku korraga rohkem kliendid. Jagatud võrgu, kaabelühenduse või mobiilse interneti puhul võib see vähendada allalaadimis- ja üleslaadimiskiirust isegi siis, kui päevasel ajal on tulemus parem.

Ruuteri või modemi probleem

Ruuteri vananenud püsivara, ülekuumenemine, ebapiisav jõudlus või vale seadistus võib piirata liiklust. Mõnikord põhjustab erinevuse ka see, et modem töötab hästi, kuid ruuteri WAN- või LAN-port ei toeta kasutatavat kiirust.

Ühenduse või kaabli kvaliteet

Katkine Etherneti kaabel, halb pistik, vigane jaotur või maja sisevõrgu probleem võib tekitada kordusülekandeid ja paketikaotust. DSL-ühenduse puhul võivad tulemust mõjutada liini pikkus, vasepaari kvaliteet ja liinimüra.

Teenusepakkuja võrgu või hooldustööde mõju

Operaatori ehk ISP võrgu rike, hooldus või piirkondlik ülekoormus võib mõjutada kõiki koduseid seadmeid korraga. Kui tulemus on ka otse modemiga ja Etherneti kaudu ebatavaliselt madal, tasub probleem teenusepakkujale edastada.

Kuidas erinevuse põhjus kindlaks teha?

1. Ühenda arvuti kvaliteetse Etherneti kaabliga otse ruuteri või modemi külge.
2. Sulge voogedastus, videokõned, failide sünkroonimine ja muud suurt liiklust kasutavad rakendused.
3. Tee mitu testi eri kellaaegadel, näiteks hommikul, pärastlõunal ja õhtul.
4. Kasuta sama testserverit ning märgi üles allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, ping, jitter ja paketikaotus.
5. Korda testi Wi-Fi kaudu samas asukohas, kus probleem tavaliselt ilmneb.
6. Võrdle tulemust teenusepakkuja lepingulise kiiruse ja ühenduse tehnoloogiaga. Lepinguline kiirus ei pruugi olla sama mis iga seadme tegelik Wi-Fi tulemus.

Kui Etherneti tulemus on hea, kuid Wi-Fi tulemus halb, paikneb probleem tõenäoliselt koduses traadita võrgus. Kui mõlemad tulemused on madalad, tuleb kontrollida ruuterit, kaableid, liini või operaatori võrku.

Kuidas ühendust optimeerida?

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta.
• Kasuta 5 GHz või uuema ruuteri korral 6 GHz sagedust seadmetega, mis asuvad ruuteri lähedal.
• Vali 2,4 GHz sagedus seadmetele, mis vajavad suuremat leviala, kuid arvesta väiksema kiiruse ja suurema häirete riskiga.
• Uuenda ruuteri püsivara ja taaskäivita seade, kui ühendus on pikalt ebastabiilne.
• Kasuta gigabitist Etherneti porti ja sobiva kvaliteediga kaablit, kui ühenduse kiirus ületab 100 Mbit/s.
• Kontrolli, kas taustal toimuvad varukoopiad, mängude allalaadimised või süsteemivärskendused.
• Videokõnede ja võrgumängude puhul jälgi lisaks kiirusele latentsust, jitter'it ja paketikaotust.

Millal pöörduda internetiteenuse pakkuja poole?

Võta operaatoriga ühendust siis, kui korduvad Etherneti-testid jäävad eri kellaaegadel märgatavalt alla paketis kirjeldatud taseme, ühendus katkeb või paketikaotus püsib. Esita testide kuupäevad, kellaajad, kasutatud ühendusviis, testserver ja mõõdetud näitajad.

Enne pöördumist kontrolli, kas probleem esineb ainult ühes seadmes või kogu koduvõrgus. See aitab eristada koduse Wi-Fi, ruuteri, sisevõrgu ja operaatori ühenduse probleeme ning kiirendab vea diagnoosimist.

Praktiline järeldus

Internetikiiruse ja võrgutesti erinevus ei tähenda automaatselt, et teenusepakkuja ühendus on vigane. Tulemust kujundavad mõõteseade, Wi-Fi või Ethernet, testserver, võrgu koormus ning latentsuse ja paketikaotuse näitajad. Kõige usaldusväärsem võrdlus algab korduvatest Etherneti-testidest ja lõpeb eraldi Wi-Fi kontrolliga.

Kiiruse mõõtmiseks võib kasutada Speedtest.im testi, kuid tulemust tasub hinnata koos tegeliku kasutuse, ühenduse tehnoloogia ja teenusepakkuja tingimustega.