Miks interneti kiiruse testi tööriist näitab oodatust väiksemat kiirust?

Mida interneti kiiruse testi tulemus näitab?

Interneti kiiruse testi tööriist mõõdab tavaliselt allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust ja latentsust. Mõnes testis kuvatakse ka värin ehk jitter ning paketikao näitaja. Tulemust tuleb võrrelda oma internetipaketiga, kuid testi number ei pruugi olla sama mis operaatori reklaamitud maksimumkiirus.

Allalaadimiskiirus mõjutab veebilehtede, videote ja failide avamist. Üleslaadimiskiirus on oluline videokõnede, pilvevarunduse ja failide saatmise puhul. Latentsus näitab viivitust seadme ja testserveri vahel ning suur jitter või paketikaotus võib põhjustada katkestusi ka siis, kui kiirus tundub piisav.

Wi-Fi signaal võib kiirust vähendada

Traadita ühendus on üks tavalisemaid põhjuseid, miks testi tulemus jääb paketis lubatust väiksemaks. Ruuterist kaugel asuv seade, paksud seinad, metallpinnad ja teiste võrkude häired nõrgendavad Wi-Fi signaali. Vanem seade või ainult 2,4 GHz võrgu kasutamine võib samuti piirata tegelikku kiirust.

Kontrollimiseks tee sama test ruuteri lähedal ning võimalusel 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi võrgus. Kõige täpsema võrdluse annab Etherneti kaabel otse ruuteri või modemi külge ühendatud arvutiga. Kui kaabliga on tulemus hea, kuid Wi-Fi kaudu halb, asub probleem tõenäoliselt koduses traadita võrgus.

Ruuteri või modemi koormus mõjutab testi

Ruuter peab samal ajal teenindama kõiki koduseid seadmeid. Videostriiming, mängukonsooli uuendused, pilvesünkroonimine ja turvakaamera üleslaadimine võivad testi ajal vaba ribalaiust vähendada. Pikalt töötanud või ülekuumenenud ruuter võib põhjustada ka ebastabiilset ühendust, suuremat latentsust ja paketikaotust.

Peata testi ajaks suure liiklusega rakendused ning ühenda võimalusel teised seadmed ajutiselt võrgust lahti. Taaskäivita ruuter ja modem vastavalt tootja juhistele ning kontrolli, kas seadme tarkvara on ajakohane. Kui probleem kordub, tasub hinnata ruuteri asukohta ja võimekust.

Teenusepakkuja võrk võib olla ülekoormatud

Kaabel- ja mõnes DSL-võrgus võib ühenduse tegelik kiirus sõltuda kohaliku võrgu koormusest. Kui tulemus halveneb peamiselt õhtuti, kasutavad samas piirkonnas ühendust tõenäoliselt paljud kliendid. See ei tähenda automaatselt riket, kuid korduv suur erinevus võib viidata operaatori võrgu ülekoormusele või hooldustöödele.

Tehke test eri kellaaegadel, näiteks hommikul, päeval ja õhtul. Kasutage sama seadet, sama ühendusviisi ja võimalusel sama testserverit. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, allalaadimiskiirus, üleslaadimiskiirus, latentsus ja paketikaotus. Selline võrdlus annab teenusepakkujale probleemist kontrollitava ülevaate.

Testserver ja testi tingimused muudavad tulemust

Kiirustest ei mõõda ainult koduse ühenduse võimekust. Tulemust mõjutavad ka testserveri asukoht, serveri koormus, brauser, arvuti jõudlus ja taustal töötavad rakendused. Välismaal asuv server võib anda suurema latentsuse kui Eesti-sisene server, kuigi igapäevane ühendus toimib normaalselt.

Kasuta usaldusväärset interneti kiiruse testi tööriista ja vali võimalusel lähim server. Sulge muud brauseriaknad, VPN-ühendus ja suured allalaadimised. Korda testi vähemalt kaks või kolm korda, sest üksik tulemus võib olla juhuslikult madalam või kõrgem.

Seade, kaabel või võrgukaart võib olla piirang

Testi tulemust võib piirata arvuti, telefoni või tahvelarvuti riistvara. Vanem võrgukaart, ebakvaliteetne Etherneti kaabel, aeglane USB-adapter või seadme taustaprotsessid ei pruugi suurema kiirusega ühendust täielikult kasutada. Samuti võib brauseri laiendus või turvatarkvara testi liiklust mõjutada.

Võrdle tulemust vähemalt kahe erineva seadmega. Kaabliga testides kasuta korralikku kaablit ja kontrolli, et ühendus töötaks gigabitise kiirusega, kui kodune võrk seda toetab. Kui ainult üks seade näitab halba tulemust, on tõenäolisemalt piirang seadmes, kaablis või selle seadistuses.

Kuidas põhjust süstemaatiliselt kindlaks teha?

1. Taaskäivita modem ja ruuter ning oota, kuni ühendus taastub.
2. Peata videod, pilvesünkroonimine, mängu- ja failiuuendused.
3. Ühenda arvuti Etherneti kaabliga otse ruuteri külge.
4. Vali lähim testserver ja tee mitu mõõtmist eri kellaaegadel.
5. Võrdle allalaadimiskiirust, üleslaadimiskiirust, latentsust, jitterit ja paketikaotust.
6. Katseta teise seadmega, et eristada koduvõrgu ja operaatori probleemi.

Praktilised soovitused ühenduse parandamiseks

• Paiguta ruuter võimalikult kesksesse, avatud ja kõrgemasse kohta.
• Kasuta suure ribalaiuse ja väikese viivituse jaoks võimalusel Etherneti ühendust.
• Vali seadme ja ruuteri vahel sobiv 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi võrk.
• Uuenda ruuteri püsivara ning kontrolli, kas seadmetel on värsked võrgudraiverid.
• Muuda Wi-Fi kanalit, kui läheduses on palju samal kanalil töötavaid võrke.
• Võta teenusepakkujaga ühendust, kui kaabliga tehtud korduvad testid jäävad paketist oluliselt aeglasemaks või esineb paketikaotus.

Õige diagnoos algab korduvatest ja võrreldavatest mõõtmistest. Kui probleem püsib nii Etherneti kui ka Wi-Fi kaudu ning eri seadmetel, on põhjust uurida modemi, liini või operaatori võrgu seisukorda.