Miks näitab allalaadimiskiiruse test 20 Mb/s? Põhjused ja lahendused
20 Mb/s tulemus võib olla seotud Wi-Fi, ruuteri, seadme, võrgu ülekoormuse või teenusepakkuja ühendusega. Juhend aitab põhjuse kindlaks teha.
Kui allalaadimiskiiruse test näitab korduvalt umbes 20 Mb/s, ei tähenda see automaatselt, et internetiühendus on rikkis. Tegelik tulemus sõltub paketist, ühenduse tehnoloogiast, mõõtmise ajast, kasutatavast seadmest ja sellest, kas test tehakse Wi-Fi või võrgukaabli kaudu.
Oluline on võrrelda mõõdetud kiirust oma internetipaketis lubatud tavapärase või maksimaalse kiirusega. Samuti tuleb eristada megabitti sekundis ehk Mb/s ja megabaiti sekundis ehk MB/s. Allalaadimisprogrammides kuvatav 2,5 MB/s vastab ligikaudu 20 Mb/s ühendusele.
Kas 20 Mb/s tulemus on tegelikult liiga aeglane?
20 Mb/s võib olla tavakasutuseks piisav, kui ühendust kasutab korraga vähe seadmeid. Veebilehed, e-post ja tavapärane videovaatamine toimivad üldjuhul probleemideta. Mitme kasutaja, kõrge eraldusvõimega video, pilvemängude või suurte failide korral võib selline kiirus siiski kiiresti piiravaks muutuda.
Kui sinu pakett peaks pakkuma näiteks märksa suuremat kiirust, kuid test annab alati ligikaudu 20 Mb/s, on põhjust uurida ühenduse kitsaskohta. Üksik mõõtmine ei ole selleks piisav, sest kiirus võib päeva jooksul muutuda.
Wi-Fi signaal võib kiirust piirata
Wi-Fi on üks levinumaid põhjuseid, miks allalaadimiskiiruse test näitab umbes 20 Mb/s. Ruuterist kaugel asuv seade, paksud seinad, metallkonstruktsioonid ja teiste võrkude häired vähendavad ühenduse tegelikku läbilaskevõimet. Eriti tundlik võib olla 2,4 GHz sagedusala, mida kasutavad paljud naabervõrgud.
Testi sama seadmega ruuteri lähedal ning võimaluse korral 5 GHz või 6 GHz võrgus. Kui tulemus paraneb märgatavalt, ei ole probleem tõenäoliselt teenusepakkuja liinil, vaid koduses Wi-Fi levialas või häiretes.
Ruuter või modem võib olla kitsaskoht
Vana või väikese jõudlusega ruuter ei pruugi suuta tänapäevast ühendust seadmeteni edastada. Piirang võib tekkida nii Wi-Fi standardist, ruuteri protsessorist kui ka Etherneti pordist. Mõnel seadmel on ainult 100-megabitised pordid, mis takistavad suuremate kiiruste kasutamist ka kaabli kaudu.
Taaskäivita modem ja ruuter ning kontrolli tootja rakenduses või haldusliideses, kas seadmel on uus püsivara. Kui ka otse võrgukaabliga tehtud test jääb 20 Mb/s lähedale, kontrolli kaabli seisukorda ja ühendatud pordi kiirust.
Seade või taustal toimuv liiklus kasutab ühendust
Arvuti, telefon või teler võib ise piirata mõõtetulemust. Vanem Wi-Fi adapter, energiasäästurežiim, aeglane kõvaketas või ebapiisav protsessor võivad testi tulemusi vähendada. Samuti võivad taustal töötada pilvesünkroonimine, süsteemiuuendused, varundamine või failide allalaadimine.
Sulge testimise ajaks voogedastused ja allalaadimised ning peata ajutiselt pilveteenuste sünkroonimine. Tee võrdlus mõne teise seadmega. Kui ainult üks seade näitab 20 Mb/s, tuleb probleem otsida selle seadme võrgukaardist, tarkvarast või seadistusest.
Internetiühenduse tehnoloogia võib seada piirangu
DSL-ühenduse puhul mõjutavad kiirust vaskkaabli pikkus, liini kvaliteet ja kaugus keskseadmest. Kaabliühendus võib jagada kohalikku mahtu naabruskonna kasutajate vahel. Kiudoptiline ühendus on tavaliselt stabiilsem, kuid ka selle tegelik tulemus sõltub kodusest võrgust ja valitud paketist.
Kui kasutad mobiilset internetti, võivad tulemust mõjutada tugijaama koormus, levi, sagedusriba ja ruuteri asukoht. Seetõttu tasub mõõta eri kellaaegadel. Püsivalt madal kiirus kindlas asukohas võib viidata võrgu ülekoormusele või nõrgale signaalile.
Teenusepakkuja võrk võib olla ülekoormatud
Kui kiirus väheneb peamiselt õhtuti, võib põhjuseks olla kohaliku võrgu või teenusepakkuja sõlme suurem koormus. Selline muster on tavaliselt nähtav siis, kui hommikused mõõtmised on head, kuid õhtused tulemused langevad järjekindlalt.
Teenusepakkujaga ühendust võttes esita mõõtmiste kuupäevad, kellaajad, tulemused ja kasutatud ühendusviis. Maini, kas test toimus Wi-Fi või võrgukaabli kaudu. Nii saab operaator paremini kontrollida liini parameetreid, piirkonna koormust ja võimalikke rikkeid.
Kuidas 20 Mb/s tulemuse põhjust kindlaks teha?
- Kontrolli paketti. Vaata lepingust, milline allalaadimiskiirus on sinu ühendusele ette nähtud ja kas tegemist on kiudoptilise, kaabli, DSL- või mobiilse ühendusega.
- Tee mitu mõõtmist. Testi hommikul, päeval ja õhtul ning kasuta sama testiserverit või võrdle paari usaldusväärset mõõtmisvahendit.
- Kasuta võrgukaablit. Ühenda arvuti otse ruuteri või modemi külge kvaliteetse kaabliga. See aitab Wi-Fi mõju välistada.
- Peata muu liiklus. Veendu, et teised seadmed ei vaataks videot, ei laadiks suuri faile ega teeks varukoopiaid.
- Võrdle seadmeid ja asukohti. Mõõda ruuteri kõrval ning probleemses ruumis. See näitab, kas piirang on seotud levi või konkreetse seadmega.
Praktilised võimalused kiiruse parandamiseks
- Paiguta ruuter kodu võimalikult kesksele ja avatud kohale, mitte kappi ega põrandale.
- Kasuta suurema kiiruse jaoks 5 GHz või 6 GHz Wi-Fi võrku, kui seadmed seda toetavad.
- Vali ruuteris vähem koormatud Wi-Fi kanal või lülita sisse automaatne kanalivalik.
- Kasuta lauaarvuti, teleri ja mängukonsooli puhul võimaluse korral võrgukaablit.
- Uuenda ruuteri püsivara ja seadme võrgudraivereid.
- Kui kodune kasutus on suurenenud, võrdle vajadusi praeguse internetipaketiga.
- Võta teenusepakkujaga ühendust, kui ka kaabliga ja eri aegadel tehtud testid jäävad paketist oluliselt madalamaks.
Millal pöörduda teenusepakkuja poole?
Abi tasub küsida siis, kui ühendus on aeglane kõigis seadmetes, kiirus jääb ka võrgukaabli kaudu umbes 20 Mb/s juurde või esineb samal ajal katkestusi, suur latentsus, värin ehk jitter või paketikadu. Kirjelda tugiteenusele täpselt mõõtetingimusi ja lisa tulemused eri kellaaegadel.
Enne pöördumist kontrolli siiski, et test ei toimuks VPN-i kaudu, ruuter ei oleks ülekoormatud ning mõni teine seade ei kasutaks kogu ühenduse mahtu. Nii saab eristada koduvõrgu probleemi välisest liiniveast ja leida lahenduse kiiremini.
